Riigi ja kirikute koostööst

From Emsl

Eesti Vabariigi põhiseaduse §40 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.

Riigikiriku puudumine aga ei tähenda seda, et riik ja kirik oleksid lahutatud nagu seda sätestas ENSV konstitutsioon. Otse vastupidi – riik ja kirik omavad ühishuvisid ja ühiseid väljundeid erinevates eluvaldkondades. Kuulub ju kirikusse ligemale kolmandik Eesti elanik-konnast. Kiriku all mõistetakse siinkohal ristirahvast, kes kuulub konfessioonidesse, mis moodustavad Eesti Kirikute Nõukogu.

Oma seisukohtades tugineb kirik kahe tuhande aastasele ajaloolisele praktikale ja on ühtlasi üheks vanimaks kodanike ühenduse vormiks. Kirik on olnud samas ka läbi ajaloo üks kõige suurema liikmeskonnaga kogukond.

Eestis kehtib mittetulundusühingute seadus, mille alla kuuluvad ka kirikud, koguduste liidud, kogudused ja kloostrid. Kuid oluline erinevus on selles, et usuühingute kohta kehtib eraldi Kirikute ja koguduste seadus, mille kohaselt võib igal kirikul ja kogudusel olla oma põhikiri, mis arvestab küll MTÜ seaduses üldkehtestatut, kuid sisaldab samas terve rea kirikule omaseid sätteid.

Kirikud ja kogudused on tegutsenud Eestis tuhatkond aastat. Ühiskonna arenguteel tekkis kirikutel tõsine huvi ja vajadus koos tegutsemiseks Eesti ühiskonna jaoks ja huvides, mis päädis Eesti Kirikute Nõukogu asutamisega 21 aastat tagasi.

Eesti Kirikute Nõukogu ühendab seisuga 01.01.2010.a 8 kirikut ja 2 koguduste liitu, kuhu kuulub kokku 435 kogudust ja ligemale 400 tuhat liiget, mis moodustab läbilõike Eestis elavatest erinevatest rahvustest.

Eesti Kirikute Nõukogu koondab kirikute ühisväljundit ühiskonda mitmes valdkonnas:

• meedia (saatesari „Ajalik ja ajatu“ ning jumalateenistused Eesti Televisioonis; hommikupalvused, kirikuelu saade ja jumalateenistused Eesti Raadios).

Igal aastal antakse välja turistidele mõeldud sakraalhooneid tutvustav brozüür „Teeliste kirikud“;

• rahvusvahelistest kokkulepetest ja tavadest lähtuvalt tegutseb kaplaniteenistus kaitseväes, kinnipidamisasutustes, politseis, haiglates, koolides;
• oluliseks on sotsiaaltöö töötute ja vähekindlustatud inimeste heaks, hoolitsuseta lastega tegelemine, vanade ja haigete hoolekanne. Kirik on aitamas eluhammasrataste vahele sattunud inimesi. Ainult paar näidet kiriku aktiivsusest sotsiaalvaldkonnas:
• MTÜ Oleviste Hoolekanne tegevus on suunatud kodututele ja vähekindlustatud inimestele.
• SA Sõbra Käsi korraldab koostöös koguduste ja teiste hea tahte organisatsioonide ning Tallinna linnavalitsusega Koplis avatud supiköögi tööd neljal päeval nädalas, külastajate arv päevas ulatub 250-ni.
• MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses paikneb asenduskodu, kus elab alaliselt 12-18 last ning päevakeskus, kus käib 10-15 last ja toetust saavad vähekindlustatud lastega perekonnad.

Kirikud ja kogudused on aktiivselt kaasa aitamas ühiskonna valupunktide leevendamisel paljudes teisteski kohtades peale Tallinna:

• haridustöös osaletakse riikliku õppekava ja ainekava koostamises ja arendamises ning usundiõpetuse õppematerjalide koostamises. Selle töö eesmärgiks ei ole, nagu paljud on ekslikult arvanud, köstri viimine kooli, vaid religioonialaste teadmiste andmine, mis on enesest mõistetavaks hariduse osaks multikultuurses maailmas; samuti korraldatakse oikumeenika täiendkoolitusi ja muid üritusi;
• eluväärtuste ja eetika töösuund teostub ühiskonnas aktuaalsete teemadega nagu eutanaasia ja abort. Aborditeema käsitlemiseks on algatatud kooliprogramm „Minu valikud“, mis on paljudes koolides soojalt vastu võetud ja raseduskriisi nõustamine;
• samuti, mis ei ole sugugi vähetähtis, vaimulikud teenivad perekonnaseisuametnikena abielude sõlmimisel.

Ühiskonna ees seisvate ühiste eesmärkide deklareerimiseks ja saavutamiseks allkirjastati 17. oktoobril 2002 a Tallinnas Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokoll. Eelnevalt sai tutvustatud Eesti Kirikute Nõukogu ühiskonna suunalisi tegevusvaldkondi. Ühishuvide protokoll sätestab nende töövaldkondade seose erinevate ministeeriumidega:

[edit] Peamised koostöövaldkonnad

1. Haridusministeerium: religiooniõpetus (õppekavad, õppematerjal), pedagoogide riiklik koolitustellimus, kaplanite riiklik koolitustellimus, riigiametnike koolitamine religioonialastes küsimustes, noorsootöö; 2. Justiitsministeerium: vanglakaplanaat, usuliste ühenduste tegevust reguleerivad riiklikud õigusaktid, kriminaalpreventsioon; rehabilitatsioonitöö; 3. Kaitseministeerium: kaplaniteenistus; 4. Kultuuriministeerium: vaimulikud saated meedias, muinsuskaitsega seotud küsimused (s.h tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine sakraalhoonetesse); 5. Rahandusministeerium: riigieelarvelised vahendid; 6. Siseministeerium: politseikaplanaat, usuliste ühenduste tegevust reguleerivad riiklikud õigusaktid, religioonialaste uuringute korraldamine, koostöö kohalike omavalitsustega; 7. Sotsiaalministeerium: kristlike hoolekandeasutuste üleriigilise võrgustiku moodustamine, kaplanaat haiglates ja hoolekandeasutustes, rehabilitatsioon, turvakodud, raseduskriisikeskused, religioonisotsioloogia; 8. Teede- ja side- ning majandusministeerium: kaplaniteenistus sadamates ning raudtee- ja lennujaamades; 9. Välisministeerium: riikliku välispoliitika elluviimisele kaasaaitamine rahvusvaheliste religioossete organisatsioonide kaudu;

Ühishuvide protokoll on toiminud hästi. Realiseeritud on mitmed kaheksa aasta eest püstitatud eesmärgid, samas võiks koostöö riigi ja kiriku vahel olla veelgi tulemuslikum ja sihikindlam.

Eesti Kirikute Nõukogu juhtkond kohtub regulaarselt EV presidendi ja Peaministriga ning lähtuvalt vajadusest ministritega, esmajoones Regionaalminister Siim Valmar Kiisleriga. Siseministeeriumi Usuasjade osakond vahendab riigi ja usuliste ühenduste vahelisi suhteid.

Kirikud ja kogudused on koostöö partneriteks mitmetes eluvaldkondades kohalikele oma-valitsustele ja nad osalevad samuti MTÜ-de ja sihtasutuste ühisettevõtmistes. Eesti Kirikute Nõukogu on Eesti Koostöö Kogu liige.

Moodustatud on Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjon nelja alamkomisjoniga: kultuuriväärtuste komisjon, hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon ning õiguslike küsimuste ja omandisuhete komisjon.

Eestimaa suureks arhitektuuriliseks kultuuripärandiks, mis on kogu rahva rikkuseks mitte ainult sakraalhoonetena, vaid ka kultuuriobjektidena, on aastasadade jooksul ehitatud pühakojad. Nende kultuurilooliseks säilitamiseks on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riiklik programm „Pühakodade säilitamine ja areng“.

[edit] Kokkuvõtteks

1. Eesti Kirikute Nõukogu visiooniks on tasakaalustatud vaimse arenguga Eesti, mida iseloomustab

• kirikute ja riigi koostöö;
• inimese religioosse valikuvabaduse aktsepteerimine ja tagamine;
• kristliku pärandi teadvustamine ja hindamine ühiskonnas;
• kristliku kultuuri hoidmine ja arendamine;
• kirikutevaheline koostöö;

2. Eesti Kirikute Nõukogu ülesanne on erinevate kirikute rikkalikule ühisele vaimsele pärandile toetudes teenida ühiskonda ja anda ühiskonnale ühine ning selge sõnum selle juurtest ja arenguvõimalustest. 3. Eesti Kirikute Nõukogu on avatud koostööks erinevate riiklike ja ühiskondlike organisatsioonidega, kellega koostöös soovitakse panustada oma osa Eestis elavate inimeste teenimiseks ja Jumala loodu hoidmiseks.