Integratsioon

From Emsl

Integratsioon kodanikuühiskonna vaatenurgast vaadatuna Tanel Mätlik, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA), juhataja

[edit] Olulised arengud 2008-2009

10.04.08 VV-s kinnitatud Eesti Lõimumiskava 2008-2013 eesmärgiseades on mitu kodanikuühiskonnaga seonduvat eesmärki: 1) suurendada kontakte ja suhtlust eri emakeelega inimeste vahel, sh kodanikeühendustes osalemisega, 2) aidata kaasa ühiste põhiväärtuste/ ühise riigiidentiteedi tekkimisele läbi kodanikuaktiivsuse kasvatamise eri emakeelega elanike hulgas, 3) suurendada mitte-eestlaste osalust kodanikeühendustes võrdväärseks eestlastega. Vastavad probleemid: 2008.a uuringu andmetel on eestlaste hulgas 2/3 ning muukeeleste inimeste hulgas 1/3 inimesi, kelle igapäevaelus on regulaarsed kontaktid1 teise rahvusrühmaga minimaalsed2. 2005. aasta uuringu andmetel kuulub ühiskonna ja inimeste üldistes huvides tegutsevatesse ühendustesse 12% eesti ja vaid 1% muu emakeelega rahvastikust. 3

Integratsioon ja kodanikuühiskond on omavahel nii tihedalt põimunud. Üks võimalik vaade on, et integratsioonimeetmed peaksid aitama kaasa tugeva kodanikuühiskonna väljakujunemisele nii nagu see on sõnastatud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis (EKAK). Alternatiivselt saab vaadata selliselt, et kodanikuühenduste kaasamine integratsioonitegevustesse aitab oluliselt kaasa integratsioonile ühiskonnaelu eri valdkondades, sh hariduses, kultuuris, tööturul, sotsiaalsfääris, poliitikas jm. Igal juhul toetavad Eesti Lõimumiskava 2008-2013 kaudu rahastatavad kodanikuühendustele suunatud tegevused ka kodanikuühiskonna arengut, samal ajal toetavad nt Norra/EMP Vabaühenduste Fondi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodanikuühiskonna arengu alased taotlusvoorud muu hulgas omakorda eri rahvustest isikute kontaktide ja suhtluse kasvu.

Konkreetsed näited:

Eesti Lõimumiskava 2008-2013 vahendite kaudu sai 2009.a-l ühistegevuses osaleda kokku ca 13 000 noort ja täiskasvanud eestlast ja mitte-eestlast (2010: ca 9300), suur osa nendes just kodanikuühenduste korraldatud tegevustes. 2009.a MISA poolt sõlmitud kokku 156 integratsioonialasest toetuslepingust oli MTÜ-de ja SA-dega sõlmitud lepinguid 88 e. 56%.

Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldas sügiselt 2008 mittetulundusühenduste institutsionaalse arendamise programmi taotlusvooru „Kodanikuühiskonna integratsioon“ eesmärgiga muuta olukorda, kus riigikeelest erinevaid suhtluskeeli kasutava elanikkonna ühendused on senini töötanud Eesti kodanikuühiskonnas suhteliselt eraldiseisvana ning ühendavaks elemendiks on olnud vaid üksikud infopäevad, koolitused ja üksikud üritused. Kokku toetati 10 vastavat projekti.�

[edit] Olulisemad vajadused

Rahastamise stabiilsuse tagamine – oluline on tagada, et eestlaste ja mitte-eestlaste ühistegevuste ja muude kodanikuühendustele suunatud integratsioonialaste vahendite maht jääks enam-vähem samale tasemele, kuna regulaarsete kontaktide loomine inimeste vahel ja mitte-eestlaste aktiivsuse kasv kodanikuühendustes on aastatepikkune süstemaatilise töö tulemus.

Parem koordineeritus eri rahastajate vahel – kodanikuühendused saavad toetust eri eesmärkidel projektide teostamiseks eri rahastajatelt (ministeeriumid, sihtasutused, kohalikud omavalitsused), sh ka integratsioonitegevusteks. Põhiküsimus on, kuidas senisest paremini korraldada tööjaotust ja infovahetust eri rahastajate vahel. Täpsemalt, kuidas vältida sama tegevuse rahastamise dubleerimist ning kuidas saada ülevaade nii tugevatest tegijatest kui nn probleemsetest organisatsioonidest. Väga tervitatav oleks regulaarsete infovahetus ja koordineerimisürituste korraldamine kõikidele kodanikuühendusi rahastavatele institutsioonidele (sh ministeeriumid, KOV-d, sihtasutused).

Koolitus ja võrgustiku loomine – senine praktika näitab, et kodanikuühenduste seas on välja kujunenud nn tugevad tegijad, kes edukalt osalevad eri rahastajate taotlusvoorudel ning on sisuliselt ja rahaliselt väga jätkusuutlikud. Samal ajal eksisteerib suur arv kodanikuühendusi, mille oskused ja teadmised rahastamise võimalustest ja nõuetest on puudulikud, mistõttu nad jäävad kõrvale nt Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud integratsioonialastest taotlusvoorudest või toetuse saamisel korral on raskustes projekti korrektse elluviimisega. See puudutab eriti venekeelseid kodanikuühendusi (nt rahvuskultuuriseltsid) ja eriti Kirde-Eestis. Sellest tulenevalt on oluline a) korraldada regulaarseid infopäevi-koolitusi kodanikuühendustele projektide koostamise ja juhtimise teemal ning b) läbi võrgustikutegevuse kasutada tugevamaid (sh eestikeelseid) kodanikuühendusi positiivsete eeskujudena ja mentoritena nõrgemate kaasatõmbamiseks ja koolitamiseks. Samuti oleks vajalik motiveerida samas valdkonnas tegutsevate (ja sageli eri - eesti ja vene - töökeeltes) kodanikuühenduste koopereerumist või ühinemist, mis tugevdaks oluliselt organisatsioonide suutlikkust tegevusi algatada ja ellu viia.

Tugisüsteemide integreerimine – Eesti Lõimumiskava 2008-2013 rakendavatel asutustel puuduvad hetkel tugiorganisatsioonid maakondades (va Kultuuriministeeriumi 1 nõunik Ida-Virumaal), mis lisaks olemasolevatele regulaarselt korraldatavatele infopäevadele ja kuulutustele täiendavalt nõustaksid ja teavitaksid kodanikuühendusi integratsioonialastest taotlusvoorudest, nende nõuetest jms. Detsembris 2009 – veebruaris 2010 läbi viidud konsultatsiooniseminarid 33 KOV-ga ja nende allasutuste ning piirkondades tegutsevate MTÜ-ga näitasid vajadust suurendada nähtavust kohapeal kas läbi rakendavate asutuste töötajate arvukate visiitide läbiviimisega või vastavate partnerorganisatsioonide leidmisega, kes rakendavate asutuste nimel abistaksid kohapeal potentsiaalseid taotlejaid ja projektide elluviijaid. Üheks võimaluseks on koopereeruda maakondlike arenduskeskustega, andes neile juurde täiendava ülesande integratsioonialaste taotlusvoorude alaste info ja nõustamise läbiviimiseks kohapeal.

[edit] Taustainfo: detailsemalt probleemidest ja vajadustest

a) rahvuspõhise eraldatuse ületamine 10.04.08 VV-s kinnitatud Eesti Lõimumiskava 2008-2013 üks peaeesmärke on suurendada kontakte ja suhtlust eri emakeelega inimeste vahel, eeskätt just kodanikeühendustes osalemise kaudu. Nimetatud eesmärk ei ole seatud mitte juhuslikult. 2007/2008.aastal läbi viidud uuringust Valdkondliku arengukava „Eesti Lõimumiskava 2008-2013“ vajadus- ja teostatavusuuringute lõpparuanne4 selgub, et eestlaste hulgas on 2/3 ning muukeeleste inimeste hulgas 1/3 inimesi, kelle igapäevaelus on regulaarsed kontaktid teise rahvusrühmaga minimaalsed. Rahvuste suhteline eraldatus iseloomustab Tallinna, kus ligi pooled eestlastest ja üle kolmandiku muukeelsetest hindavad oma kontakte teise rahvusega olematuks või minimaalseks. Nii eestlaste kui mitte-eestlaste puhul domineerivad pigem juhuslikumat laadi kontaktid poodides, tänaval, ühistranspordis, millest sõprus- ja ka tutvusringkonnal põhinevad kontaktid jäävad oluliselt maha. Samal ajal on nähtav tugev seos kontaktide tiheduse ning sallivuse taseme vahel. Positiivsemat suhtumist teise rahvusrühma toetab üldjuhul isiklike kontaktide olemasolu teise rahvusrühma esindajatega, negatiivset suhtumist ja stereotüüpe aga võivad süvendavad igapäevased, sageli negatiivse iseloomuga põgusad kontaktid (napist või puuduvast keeleoskusest tekkivad arusaamatused näiteks kaubanduses, ühistranspordis, tänavatel tekkivad konfliktid, eriti laste ja noorte puhul). Antud eraldatus peegeldub ka osalemises kodanikuühendustes. 2008. aasta märtsis-aprillis läbi viidud uuringu Integratsiooni Monitooring 20085 andmetel 82% kodanikeühendustest, seltsidest ja klubidest, kus osalevad eestlased, kasutab suhtlemiseks eesti keelt. Samal ajal 79% kodanikeühendustest, seltsidest ja klubidest, kus osalevad mitte-eestlased, kasutab suhtlemiseks vene keelt. Keelekasutuse sellistest vastandlikest tulemustest võib järeldada, et inimeste jagunemine kodanikeühendustesse etnilis-keelelise kuuluvuse alusel on ühiskonnas sügavalt juurdunud. Positiivne edasiminek on samas see, et 32% kodanikeühendustest, seltsidest ja klubidest, kus osalevad mitte-eestlased, kasutab suhtlemiseks eesti keelt, st et on olemas siiski teatav hulk kodanikeühendusi, seltse ja klubisid, kus suhtlemine toimub mitmes keeles. Mõistagi ei ole rahvuste eraldatus iseloomulik ainult kodanikuühendustele, tänase päevani toimib Eestis koolide jaotus õppekeele järgi, mis ühtlasi eraldab eri koolidesse koduse keele alusel suure osa noortest, kuigi viimase 4-5 aasta jooksul on täheldatav tugev muukeelsete noorte liikumine eestikeelsetesse haridusasutustesse. Kokkuvõtlikult, ülaltoodust tulenev eesmärk on vähendada paljude kodanikeühenduste segregatsiooni etnilis-keelelisel alusel. Eesmärgiks peaks olema soodustada konkreetsete kodanikuühenduste tegevuses võrdväärselt nii eestlaste kui muu rahvuse esindajate osalemist.

b) ühise riigiidentiteedi ja meie-tunde teke Lisaks etnilis-keelelise eraldatuse vähendamisele on kodanikuühiskonnas eestlaste ja mitte-eestlaste ühistegevuste soodustamine on oluline ka seetõttu, et kodanikuaktiivsuse kui demokraatliku eneseväljendusvormi kasvatamine võrdväärselt eri emakeelega elanike hulgas aitab kaasa ühiste põhiväärtuste, samuti ühise riigiidentiteedi tekkimisele, toetades samal ajal etniliste ja kultuurigruppide vastastikust tolerantsust. Mida rohkem on ühiskonnas kodanikuühendusi ning mida tihedam on nende koostöövõrgustik, seda aktiivsemalt võtavad elanikud osa riigi poliitilisest elust.

c) võrdväärne osalemine kodanikuühendustes Tartu Ülikooli 2005. a küsitlusandmete põhjal ei ole suuri erinevusi eestlaste ja teisest rahvusest inimeste osaluses erinevates ühiskondlikes organisatsioonides. Lisaks poliitilistele ühendustele on eestlased ja muu rahvuse esindajad ühtemoodi vähe huvitatud näiteks osalusest heategevuslikes klubides ja karskusliikumises. Rohkem tuntakse huvi ja osaletakse/ollakse liikmed korteri-, suvila- ja tarbijaühistutes, spordiklubides ning kultuuri-, haridus- ja koolitusseltsides, huviala ja vaba aja klubides. Kuigi reaalne liikmeks olemine on mõlema kogukonna puhul sarnaselt madal, olid eestlased ühiskondlikust tegevusest sagedamini huvitatud. Ühiskonna ja inimeste üldistes huvides tegutsevatesse ühendustesse, nagu keskkonnaliikumised, heategevus, külaseltsid, naabrivalve, karskusliikumine ja Kaitseliit, kuulub 12% eesti ja vaid 1% muu emakeelega rahvastikust.6 Mis puudutab vastastikust valmisolekut ühisteks tegevuseks, siis Integratsiooni Monitooring 2008 tulemused näitavad, et nii eestlastele kui mitte-eestlastele on kõige vastuvõetavam koostegevus vaba aja sfääris.7 Arvestades ülaltoodud probleeme, on oluline, et Eesti riik pakub võimalusi ja tingimusi püsivate kontaktide tekkimiseks eri ühiskonnaelu valdkondades, sh nii hariduses, töökohtadel, meedias kui eriti just kodanikuühiskonnas.

Viited:

1 so. sõprus-, tutvus- ja tööringkonnal põhinevad kontaktid, mitte juhuslikud kontaktid poodides, tänaval, ühistranspordis.

2 TÜ/ Praxis/ Geomedia. Valdkondliku arengukava „Eesti Lõimumiskava 2008-2013“ vajadus- ja teostatavusuuringute lõpparuanne. 2008. vt http://www.meis.ee/raamatukogu?book_id=169, lk 87-88.

3 Proos, I. TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi uuringu “Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis” põhjal.

4 TÜ/ Praxis/ Geomedia. RIP 2008-2013 vajadus- ja teostatavusuuringute lõpparuanne. 2008. vt http://www.meis.ee/raamatukogu?book_id=169, lk 87-88.

5 http://www.kul.ee/index.php?path=0x1424x1592

6 Proos, I. TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi uuringu “Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis” põhjal.

7 http://www.kul.ee/webeditor/files/integratsioon/Rahvustevahelised_suhted_kontaktid_ja_meie_tunne.pdf, lk 3