Main Page
From Mma
(→First Steps) |
(Jerry"The king"Lawler) |
||
(33 intermediate revisions not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
Wiki successfully set up. | Wiki successfully set up. | ||
- | + | Dreams Alive Magazine provides and accepts articles about home and garden, interior design, decorating, art, health and more. Our online magazine includes web site promotion and advertising options, RSS feeds and free content article feeds. | |
- | + | ||
- | + | ||
- | + | ||
- | + | ||
- | + | ||
- | == | + | =='''Keevitusprotsessid'''== |
- | * | + | |
- | * | + | Keevitusprotsessid on defineeritud standardis |
- | + | ISO 857 ning nende viitenumbrid sümbol-esitamiseks on loetletud standardis ISO 4063. | |
- | + | Keevitusprotsesside rühmale on antud ühenumbriline kood. | |
- | * | + | Näit: |
- | ** | + | |
- | ** | + | *1 – kaarkeevitus |
- | * | + | |
- | * | + | |
+ | *2 – kontaktkeevitus | ||
+ | |||
+ | |||
+ | *3 – gaaskeevitus | ||
+ | |||
+ | |||
+ | Iga rühm jaguneb alarühmadeks konkreetse keevitusprotsessi järgi 2 ja 3 numbrilise tunnuskoodiga. | ||
+ | Näit: | ||
+ | |||
+ | *111 – MMA (manual metal arc welding) käsikaarkeevitus varraselektroodiga, | ||
+ | |||
+ | |||
+ | *131 – MIG (inert gas arc welding)kaarkeevitus inertgaasis, | ||
+ | |||
+ | |||
+ | *135 – MAG (active gas arc welding) kaarkeevitus aktiivgaasis, | ||
+ | |||
+ | |||
+ | *141 – TIG (tungsten inert gas welding) kaarkeevitus inertgaasis sulamatu elektroodiga, | ||
+ | |||
+ | |||
+ | *311 – OAW (oxy-acetylene welding) atsetüleen-hapnikkeevitus. | ||
+ | |||
+ | Jerry O'Neil Lawler (born November 29, 1949) is an American professional wrestler, wrestling commentator, musician, and film actor, known throughout the wrestling world as Jerry "The King" Lawler. He is currently signed to World Wrestling Entertainment (WWE), working and wrestling on its Raw brand as the color commentator. He also wrestles and occasionally commentates for the Memphis Wrestling promotion. | ||
+ | |||
+ | Lawler has won more than 140 championships throughout his career, including one reign as American Wrestling Association World Heavyweight Champion and more than 30 reigns as American Wrestling Association Southern Heavyweight Champion. Lawler held the latter championship another 17 times when the National Wrestling Alliance controlled it. He is also a 3 time World Class Wrestling Association World Heavyweight Champion (United States Wrestling Association Unified World Heavyweight Champion in the third case). He was inducted into the WWE Hall of Fame in 2007. Overall he has held more World Championships than any other current WWE employee. Lawler, however, has never won any WWE singles or tag team championship since joining the company. | ||
+ | |||
+ | =='''MMA keevitus e elektroodkeevitus'''== | ||
+ | |||
+ | |||
+ | Elektroodkeevitus ehk käsikaarkeevitus. Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad. Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol. | ||
+ | Elektroodkeevituse vooluahel: vooluallikas, keevituskaabel, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, detailid, maandus e. tagasivoolukaabel.(vt joonis) Kaare süütamiseks tekitatakse materjali ja elektroodi otsa vahel lühis. Kontaktpinnad kuumenevad suure voolutiheduse toimel sulamistemperatuurini elektroodi otsast algab elektronide emissioon. Tekib püsiv kaarlahendus, millega kaasneb intensiivne soojuse eraldumine ja valguskiirgus. Temperatuur kaare keskel võib ulatuda 6000...7000 0C. | ||
+ | Esimese praktilise tööna tuleks teostada elektroodkeevitusega põkkõmblus ja nurkõmblus. Kõigepealt õpitakse elekrikaare süütamist ja selle hoidmist. Kui see on selge siis võib teostada põkkõmblust. Selleks sobib kaks sirge servaga lehtmaterjali paksusega 3...4 mm, mis tuleb omavahel kokku keevitada. Esimene tegevus on kokkupunktimine, nii et kahe detaili vahele jääks pilu suurusega 2...3 mm (olenevalt materjali paksusest). Õmbluse tegemiseks tuleb elektroodiga liikuda ühest servast teise (vt elektroodi liikumine e keevitustehnika). Õmblus peab olema ühtlane ja keevisel peab moodustuma keevisjuur (sulama teiselt pool välja). | ||
+ | Nurkõmbluse juures on kõik sama. Elektrood peab olema suunatud nurga keskele 450 nurga all. | ||
+ | |||
+ | =='''Mittepurustav kontroll (MPK)'''== | ||
+ | |||
+ | |||
+ | Mittepurustav kontroll on ette nähtud toodete ja materjalide kontrolliks neid kahjustamata. | ||
+ | Mittepurustava kontrolli meetodid jagunevad pinna- ja mahumeetoditeks. Pinnameetodid on sobilikud defektide avastamiseks toodete pinnal või pinna läheduses, mahumeetodid katseobjektide sisemiste defektide avastamiseks. Oma loomuselt omavad pinnadefektid kriitilist mõju toodete tööeale, kuna reeglina väsimuspurunemine saab alge just pinnadefektist, kuid samas ei tohiks alahinnata ka materjalisiseseid defekte. Kuna enamus defekte jääb lihtsal visuaalsel vaatlusel sageli avastamata on mõttekas parandada nende avastamise tõenäosust kasutades paralleelselt ka muid MPK meetodeid: kapillaar- ja magnetpulberkontroll, mahumeetoditest ultrahelikontroll. | ||
+ | MPK ise on teatud kindlate tegevuste loogiline jada, mis koosneb kontrolliprotseduurist, kontrolli käigus tekkinud indikatsioonide tüübi ja suuruse hinnangu andmisest vastavalt ettemääratud aktsepteerimispiirile, hinnagu andmine toote kui terviku vastavuse või mittevastavuse kohta, kontrolli tulemuste fikseerimine katseprotokollis. | ||
+ | Kontrolli edukas läbiviimiseks on vajalikud ka teatud nõuded nii kontrolliobjektile kui ka keskkonnale. Kontrolliobjekti pinna puhtus, siledus, temperatuur ja ligipääs peavad olema tagatud piisaval määral. Kõigi pinnameetodite puhul on vajalik katseobjekti pinna piisav valgustatus (vähemalt 500 lx). Katsetuskeskkonnale on esitatud nõuded temperatuuri, ventilatsiooni ja puhtuse osas. Lisanõudeks võib lugeda ka välise vooluallika kasutamisvõimalust. | ||
+ | |||
+ | ===Visuaalne kontroll (VT)=== | ||
+ | |||
+ | |||
+ | Visuaalne kontroll on mittepurustava kontrolli osa mis seisneb toodete visuaalsel vastavushindamisel. Visuaalne kontroll jaguneb kaheks otseseks ja kaudseks kontrolliks. Otsene visuaalne kontroll on kontroll, kus on tegemist katkestamata visuaalse kontaktiga kontrollija silma ja kontrollitava objekti vahel. Kaudne visuaalne kontroll on kontroll, kus on tegemist katkestatud visuaalse kontaktiga kontrollija silma ja kontrollitava objekti vahel, kontroll toimib kasutades abivahendeid nagu kiudkaamera jms. | ||
+ | Siinkohal tuleb toonitada, et visuaalse kontrolli mõiste on mõneti laialivalguv, meie laboris on võimalik viia läbi visuaalkontrolli (visual testing VT) keevisliidete, valandite, masinaosade jms. kontrolliks | ||
+ | Mittepurustava kontrolli meetodi valimiseks võib kasutada ka järgnevat tabelit. | ||
+ | Defekt Kontrollmeetod | ||
+ | Visuaal-Kontroll* Ultraheli- | ||
+ | defektoskoopia Magnet-defektoskoopia * Kapillaar- | ||
+ | defektoskoopia * | ||
+ | Keevitamisel : | ||
+ | |||
+ | läbikeevitamatus + + + - - | ||
+ | praod + + + + + + | ||
+ | geomeetria defektid ++ - - - | ||
+ | Termotöötlemisel: | ||
+ | karastuspraod + + + + + + | ||
+ | Valamisel: | ||
+ | pinnapraod + + + + + | ||
+ | likvatsioon - + + - - | ||
+ | kahanemistühikud + ++ - - | ||
+ | - ei sobi; +sobiv ;++ soovitav | ||
+ | * pinnal asuvad vead. | ||
+ | |||
+ | ==Kasulikud lingid== | ||
+ | |||
+ | [www.keevitus.ee] | ||
+ | |||
+ | [www.esab.com] | ||
+ | |||
+ | ==Soovitav kirjandus== | ||
+ | |||
+ | |||
+ | *1. P. Kulu, Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia II (1 ja 2 ) . Tln.2001 | ||
+ | |||
+ | *2. A. Laansoo, Terase kaarkeevisliited: Kvaliteeditaseme määramine keevitusvigade järgi. Eesti standardikeskus 2000. | ||
+ | RR-3-00-01326 | ||
+ | RR-Euro lugemissaal 3-00-02061 | ||
+ | |||
+ | *3. A. Laansoo, Keevisliited. Keevisliited ja jootliited: tähistamine joonistel. Eesti Standardiamet. Tln.2000. | ||
+ | RR Eur.lugemissaal 3-00-02060 | ||
+ | RR 2k. Hoidla (s) 3-00-01330 | ||
+ | TTÜ SH-6570 | ||
+ | |||
+ | *4. Tint Piia, Riski hindamine töökeskkonnas. 1999 | ||
+ | |||
+ | *5. Lukkari, Juha. Hitsaustekniika: perusteet ja kaarihitsaus; Helsinki 1998 | ||
+ | TTÜ LO hoidlad VB-82713 | ||
+ | |||
+ | *6. U.Vain, Keevitajate atesteerimine: sulakeevitus / osa 1: Terased. 1998 | ||
+ | 621.791.65 | ||
+ | 669.14(474.2) | ||
+ | |||
+ | *7. U.Vain, Keevituse kvaliteedinõuded: metallide sulakeevitus. 1997 | ||
+ | 621.791.65 | ||
+ | |||
+ | *8. U.Vain, Keevituse kvaliteedinõuded. Valiku ja kasutamise juhised. 1997 | ||
+ | 3-98-1133 | ||
+ | |||
+ | *9. U.Vain, Keevitustööde koordineerimine. 1997 | ||
+ | 3-98-1132 | ||
+ | 10. A. Laansoo, Keevitusmaterjalid. Tln. 1995. | ||
+ | |||
+ | *11. Howard B.Cary, Modern welding technology. 1994 | ||
+ | (621.791.7) | ||
+ | TTÜ VH-70033 | ||
+ | |||
+ | *12. J. Martikainen, E. Niemi, NDT-Tarkastus käsikirja. Lahti 1993 | ||
+ | |||
+ | *13. Chritopher Dawers, Laser welding. 1992 | ||
+ | (621.791.72(035)) | ||
+ | TTÜ VB-76607 | ||
+ | |||
+ | *14. J.A.Denissov, Keevitaja käsiraamat. Tln. 1991. | ||
+ | |||
+ | *15. W.Lucas, TIG and plasma welding. 1990 | ||
+ | (621.791.5) | ||
+ | TTÜ VA-69080 | ||
+ | |||
+ | *16. H. Lepikson, Masinaehitaja käsiraamat II | ||
+ | (Keevisliidete liigid ja tugevusarvutus) 1971 | ||
+ | |||
+ | *17. Kovan, V.M. Masinaehituse tehnoloogia alused. 1969 | ||
+ | 621.7/9 | ||
+ | XEA-6593 | ||
+ | XEA-6594 |
Current revision as of 21:12, 22 October 2009
Wiki successfully set up.
Dreams Alive Magazine provides and accepts articles about home and garden, interior design, decorating, art, health and more. Our online magazine includes web site promotion and advertising options, RSS feeds and free content article feeds.
Contents |
[edit] Keevitusprotsessid
Keevitusprotsessid on defineeritud standardis ISO 857 ning nende viitenumbrid sümbol-esitamiseks on loetletud standardis ISO 4063. Keevitusprotsesside rühmale on antud ühenumbriline kood. Näit:
- 1 – kaarkeevitus
- 2 – kontaktkeevitus
- 3 – gaaskeevitus
Iga rühm jaguneb alarühmadeks konkreetse keevitusprotsessi järgi 2 ja 3 numbrilise tunnuskoodiga.
Näit:
- 111 – MMA (manual metal arc welding) käsikaarkeevitus varraselektroodiga,
- 131 – MIG (inert gas arc welding)kaarkeevitus inertgaasis,
- 135 – MAG (active gas arc welding) kaarkeevitus aktiivgaasis,
- 141 – TIG (tungsten inert gas welding) kaarkeevitus inertgaasis sulamatu elektroodiga,
- 311 – OAW (oxy-acetylene welding) atsetüleen-hapnikkeevitus.
Jerry O'Neil Lawler (born November 29, 1949) is an American professional wrestler, wrestling commentator, musician, and film actor, known throughout the wrestling world as Jerry "The King" Lawler. He is currently signed to World Wrestling Entertainment (WWE), working and wrestling on its Raw brand as the color commentator. He also wrestles and occasionally commentates for the Memphis Wrestling promotion.
Lawler has won more than 140 championships throughout his career, including one reign as American Wrestling Association World Heavyweight Champion and more than 30 reigns as American Wrestling Association Southern Heavyweight Champion. Lawler held the latter championship another 17 times when the National Wrestling Alliance controlled it. He is also a 3 time World Class Wrestling Association World Heavyweight Champion (United States Wrestling Association Unified World Heavyweight Champion in the third case). He was inducted into the WWE Hall of Fame in 2007. Overall he has held more World Championships than any other current WWE employee. Lawler, however, has never won any WWE singles or tag team championship since joining the company.
[edit] MMA keevitus e elektroodkeevitus
Elektroodkeevitus ehk käsikaarkeevitus. Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad. Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol. Elektroodkeevituse vooluahel: vooluallikas, keevituskaabel, elektroodihoidik, elektrood, keevituskaar, detailid, maandus e. tagasivoolukaabel.(vt joonis) Kaare süütamiseks tekitatakse materjali ja elektroodi otsa vahel lühis. Kontaktpinnad kuumenevad suure voolutiheduse toimel sulamistemperatuurini elektroodi otsast algab elektronide emissioon. Tekib püsiv kaarlahendus, millega kaasneb intensiivne soojuse eraldumine ja valguskiirgus. Temperatuur kaare keskel võib ulatuda 6000...7000 0C. Esimese praktilise tööna tuleks teostada elektroodkeevitusega põkkõmblus ja nurkõmblus. Kõigepealt õpitakse elekrikaare süütamist ja selle hoidmist. Kui see on selge siis võib teostada põkkõmblust. Selleks sobib kaks sirge servaga lehtmaterjali paksusega 3...4 mm, mis tuleb omavahel kokku keevitada. Esimene tegevus on kokkupunktimine, nii et kahe detaili vahele jääks pilu suurusega 2...3 mm (olenevalt materjali paksusest). Õmbluse tegemiseks tuleb elektroodiga liikuda ühest servast teise (vt elektroodi liikumine e keevitustehnika). Õmblus peab olema ühtlane ja keevisel peab moodustuma keevisjuur (sulama teiselt pool välja). Nurkõmbluse juures on kõik sama. Elektrood peab olema suunatud nurga keskele 450 nurga all.
[edit] Mittepurustav kontroll (MPK)
Mittepurustav kontroll on ette nähtud toodete ja materjalide kontrolliks neid kahjustamata. Mittepurustava kontrolli meetodid jagunevad pinna- ja mahumeetoditeks. Pinnameetodid on sobilikud defektide avastamiseks toodete pinnal või pinna läheduses, mahumeetodid katseobjektide sisemiste defektide avastamiseks. Oma loomuselt omavad pinnadefektid kriitilist mõju toodete tööeale, kuna reeglina väsimuspurunemine saab alge just pinnadefektist, kuid samas ei tohiks alahinnata ka materjalisiseseid defekte. Kuna enamus defekte jääb lihtsal visuaalsel vaatlusel sageli avastamata on mõttekas parandada nende avastamise tõenäosust kasutades paralleelselt ka muid MPK meetodeid: kapillaar- ja magnetpulberkontroll, mahumeetoditest ultrahelikontroll. MPK ise on teatud kindlate tegevuste loogiline jada, mis koosneb kontrolliprotseduurist, kontrolli käigus tekkinud indikatsioonide tüübi ja suuruse hinnangu andmisest vastavalt ettemääratud aktsepteerimispiirile, hinnagu andmine toote kui terviku vastavuse või mittevastavuse kohta, kontrolli tulemuste fikseerimine katseprotokollis. Kontrolli edukas läbiviimiseks on vajalikud ka teatud nõuded nii kontrolliobjektile kui ka keskkonnale. Kontrolliobjekti pinna puhtus, siledus, temperatuur ja ligipääs peavad olema tagatud piisaval määral. Kõigi pinnameetodite puhul on vajalik katseobjekti pinna piisav valgustatus (vähemalt 500 lx). Katsetuskeskkonnale on esitatud nõuded temperatuuri, ventilatsiooni ja puhtuse osas. Lisanõudeks võib lugeda ka välise vooluallika kasutamisvõimalust.
[edit] Visuaalne kontroll (VT)
Visuaalne kontroll on mittepurustava kontrolli osa mis seisneb toodete visuaalsel vastavushindamisel. Visuaalne kontroll jaguneb kaheks otseseks ja kaudseks kontrolliks. Otsene visuaalne kontroll on kontroll, kus on tegemist katkestamata visuaalse kontaktiga kontrollija silma ja kontrollitava objekti vahel. Kaudne visuaalne kontroll on kontroll, kus on tegemist katkestatud visuaalse kontaktiga kontrollija silma ja kontrollitava objekti vahel, kontroll toimib kasutades abivahendeid nagu kiudkaamera jms. Siinkohal tuleb toonitada, et visuaalse kontrolli mõiste on mõneti laialivalguv, meie laboris on võimalik viia läbi visuaalkontrolli (visual testing VT) keevisliidete, valandite, masinaosade jms. kontrolliks Mittepurustava kontrolli meetodi valimiseks võib kasutada ka järgnevat tabelit. Defekt Kontrollmeetod
Visuaal-Kontroll* Ultraheli-
defektoskoopia Magnet-defektoskoopia * Kapillaar- defektoskoopia * Keevitamisel :
läbikeevitamatus + + + - - praod + + + + + + geomeetria defektid ++ - - - Termotöötlemisel: karastuspraod + + + + + + Valamisel: pinnapraod + + + + + likvatsioon - + + - - kahanemistühikud + ++ - - - ei sobi; +sobiv ;++ soovitav
- pinnal asuvad vead.
[edit] Kasulikud lingid
[www.keevitus.ee]
[www.esab.com]
[edit] Soovitav kirjandus
- 1. P. Kulu, Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia II (1 ja 2 ) . Tln.2001
- 2. A. Laansoo, Terase kaarkeevisliited: Kvaliteeditaseme määramine keevitusvigade järgi. Eesti standardikeskus 2000.
RR-3-00-01326 RR-Euro lugemissaal 3-00-02061
- 3. A. Laansoo, Keevisliited. Keevisliited ja jootliited: tähistamine joonistel. Eesti Standardiamet. Tln.2000.
RR Eur.lugemissaal 3-00-02060 RR 2k. Hoidla (s) 3-00-01330 TTÜ SH-6570
- 4. Tint Piia, Riski hindamine töökeskkonnas. 1999
- 5. Lukkari, Juha. Hitsaustekniika: perusteet ja kaarihitsaus; Helsinki 1998
TTÜ LO hoidlad VB-82713
- 6. U.Vain, Keevitajate atesteerimine: sulakeevitus / osa 1: Terased. 1998
621.791.65 669.14(474.2)
- 7. U.Vain, Keevituse kvaliteedinõuded: metallide sulakeevitus. 1997
621.791.65
- 8. U.Vain, Keevituse kvaliteedinõuded. Valiku ja kasutamise juhised. 1997
3-98-1133
- 9. U.Vain, Keevitustööde koordineerimine. 1997
3-98-1132 10. A. Laansoo, Keevitusmaterjalid. Tln. 1995.
- 11. Howard B.Cary, Modern welding technology. 1994
(621.791.7) TTÜ VH-70033
- 12. J. Martikainen, E. Niemi, NDT-Tarkastus käsikirja. Lahti 1993
- 13. Chritopher Dawers, Laser welding. 1992
(621.791.72(035)) TTÜ VB-76607
- 14. J.A.Denissov, Keevitaja käsiraamat. Tln. 1991.
- 15. W.Lucas, TIG and plasma welding. 1990
(621.791.5) TTÜ VA-69080
- 16. H. Lepikson, Masinaehitaja käsiraamat II
(Keevisliidete liigid ja tugevusarvutus) 1971
- 17. Kovan, V.M. Masinaehituse tehnoloogia alused. 1969
621.7/9 XEA-6593 XEA-6594