EKAKi rakendumisest ja tulevikust üldiselt

From Emsl

[edit] Olulisemad arengud 2008-09

• EKAKi rakendamisel sai ära tehtud palju, millest räägitakse teemade kaupa. Siin aga pigem üldisemalt suhetest ja suhtumistest ehk koostööst.
• 2007. aasta arutelul sai öeldud, et suurt midagi ei muutunud võrreldes kaks aastat varasemaga. Sama tahaks täna öelda, aga lõpuks devalveerub see tõdemuski.
• Üha vähem on kodanikeühendustel usku erinevatesse strateegiatesse, arengukavadesse ja kontseptsioonidesse, kuna kui need suure surmaga ka üha järgmistele teemadel koostatud saab, hakkab üha vähem neist reaalselt tööle, kuna poliitiline huvi puudub.
• Huvipuudust või lausa vastutöötamist kodanikuühiskonna arengule on viimasel paaril aastal kurvastavalt palju nähtud - MTÜde rahastamist nimetati avalikult igati loogiliseks kärpekohaks; samuti pälvisid laialdast skepsist või lausa põlgust mullused Minu Eesti mõttetalgud, kus kodanikud üritasid mõelda, kuidas oma elu ise paremaks teha.

[edit] Probleemid

• Viimatisel arutelul 2007 sai mainitud, et lahendused peituvad Siseministeeriumi juures koos käivas ühiskomisjonis. Täna peab tunnistama, et selle suure lootusekoorma järel andis ühiskomisjon üldse otsad.
• Halvaks arenguks võis ennustada valitsuse vahetumist ja paljude teemade teadvustamisega otsast alustamist. Seda otseselt ei juhtunud, kuigi valitsuse tegevuskavas on kodanikuühiskonna ja riikluse punktid sisuliselt täitmata ja olulisemad alustamatagi, kuna huvi nende vastu on heal juhul vaid Siseministeeriumil.
• Inetuks arengustsenaariumiks sai nimetatud kodanikualgatuse “kaaperdamise” erakondade poolt. Seda märkimisväärselt ei juhtunud, kuna õnneks või kahjuks ei leia erakonnad kodanikuühiskonna arendamise dokumentidest seksikaid valimislubadusi ning raha sai ju ka otsa. Ei leia neid suuri eesmärke riigi kavadest väga kodanikuühendused isegi, kuna õõnsad arengupaberid on arusaadavad eelkõige ametnikele, kelle põhiaur on küll kulunud jätkuvalt neist ennast puudutavate eesmärkide mahakraapimisele.

[edit] Lahendused

• Tegusid, julgust ja paindlikkust järgmiste tühjade dokumentide asemel.
• Toetus, sh Riigikogu poolt, mis väljendub ka tegudes seadusandjana, mitte hädapärastes loosungites, et suhteid hoida.
• Sageli väidavad kodanikeühendused, et nad on ressursside osas nõrgemal poolel. Siin mõeldakse aga vaid raha, kus avalik võim hoiab jämedat otsa. Kindlasti ei ole avalikul võimul aga sellist teadmiste ja kogemustepagasit probleemidest ja lahendustest kui organiseerunud kodanikel endil. Need otsad vajavad jätkuvalt sõlmimist.
• Kodanikuühiskonna arengukavast 2011-14 ei tohi kindlasti saada järjekordne paberimäärimine, mis ei paku midagi kodanikeühendustele, mida mõistavad vaid ametnikud ja kust isegi poliitikud midagi huvitavat üles ei korja.