Rahastamine ja teenuste delegeerimine
From Emsl
Olulised arengud 2008-2009
- Välja on töötatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsioon ja sellele vastavalt 2008.a jaanuaris käivitatud kodanikuühiskonna riiklik rahastamisinstrument, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
- Vabariigi Valitsuse 26.03.2009 kabinetinõupidamise otsusega kiideti heaks regionaalministri esitatud kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsioon. Kontseptsiooni eesmärk on luua kodanikeühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Kontseptsiooni elluviimine keskendub rahastamise korrastamisele valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste rahastamispraktikate ühtlustamisel, rahastamise muutmisel läbipaistvaks, selgeks ja üheselt mõistetavaks ning riigieelarveliste vahendite kasutuse muutmisel sihipärasemaks ja efektiivsemaks. Vastavalt kontseptsioonile eristatakse riikliku rahastamispoliitika aluste määratlemisel ja osapoolte suhete korrastamisel kahte lähenemist: 1. Mittetulundussektori rolli tugevdamine ühiskonna arenguks oluliste väärtuste kujundajana. 2. Kodanikeühenduste rahastamise seostamine organisatsiooni tõhususega.
- Kontseptsiooni väljatöötamises lähtuti kodanikuühiskonna rahastamist ja arengut puudutavatest uuringutest Eestis ja välismaal: Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüs "Kodanikuühenduste riigieelarvemile rahastamine 2006-2007"
- Seoses kodanikeühenduste rahastamise korrastamisega on üha selgemaks saanud kodanikeühenduste oluline roll avalike teenuste osutajana. 2009.aastal viis Praxis läbi uuringu "Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele", kogukonnateenuste arendamist rohujuuretasandil on eest vedanud Liikumine Kodukant.
Olulisemad vajadused
Vastavalt kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamise kontseptsioonile on vajadus luua kodanikeühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandil, et: arendada avaliku sektori ja kodanikeühenduste strateegilist partnerlust riigi valdkondlike eesmärkide saavutamisel riigile tugevate partnerite tagamiseks arendada kodanikeühenduste võimekust ja jätkusuutlikkust
Kodanikeühenduste rahastamise praktikat riigi ja KOVde eelarvetest on vajalik reglementeerida ja ühtlustada selliselt, et see oleks läbipaistev, ligipääsetav, tulemuslik ja tõstaks ühenduste võimekust.
Põhilised probleemkohad valitsusasutuste tasandil, mis vajavad lahendamist:
valitsusasutused ei praktiseeri valdkondade ühisfinantseerimist, esineb dubleerimist
kodanikeühenduste rahastamine põhineb ministeeriumides kindlakskujunenud tavadel, mille lähtealused (läbivad põhimõtted) on erinevad ning mille praktika ei toeta rahastamise läbipaistvuse saavutamist
valitsusasutused ei ole kodanikeühenduste rahastamist süsteemselt seostanud riiklike prioriteetide ning ministeeriumide ülesannete täitmisega
valitsusasutustes ei toimu rahastatud tegevuste tulemushindamist
kodanikeühenduste rollile ühiskonnas, tegelikele vajadustele ning ühenduste võimekuse tõstmisele on teadlikult mõelnud vähesed riigiasutused
Probleemkohtade leevendamiseks on vajalik:
Defineerida läbipaistva, ligipääsetava, tulemusliku, avalikke huvi kaitsva ja ühenduste võimekusele kaasa aitava rahastamise sisu; eristada ja defineerida rahastamise liigid, viisid ja allikad
Kujundada objektiivsed rahastamise kriteeriumid rahastamise liikide kaupa (projektirahastus, tegevustoetus, teenuste osutamine), et diskrimineerita ühendusi teiste tunnuste alusel kui rahastamise eesmärgist tulenevad otsuse tegemise kriteeriumid
Siduda rahastamisotsused riiklike arengukavade planeerimise ja elluviimisega, et arengukava valdkonnas läbiviidavad tegevused aitaksid kaasa arengukava eesmärkide saavutamisele
Töötada välja põhimõtted kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise tulemuslikkuse hindamiseks, et selgitada välja kodanikeühenduste panus arengukava eesmärkideni jõudmisel
Töötada välja ühenduste riigieelarvelise rahastamise info- ja aruandlussüsteem, et oleks võimalik monitoorida ühenduste arengut, rahastamise eesmärkide täitumist, rahastamise korrastatuse/ühtsete praktikate rakendumist avalikus sektoris
Kodanikeühenduste rahastamisallikate aruandlus viia vastavaks rahastamise mahu ja eesmärgiga , kodanikeühenduste ja kolmanda sektori võimalustele ning eripäradega, et ebaefektiivselt koormav aruandlus ei pärsiks rahastamise tulemusi ja mõju nii avaliku kui kolmanda sektori tegevusele kui ühiskonnale tervikuna.
Senisest enam rakendada tegevustoetusi ja hüvitada ühenduste tegevuse püsikulud ning arenduskulud. See tõstab ühenduste suutlikkust ja soodustab ühenduste arenemist strateegiliseks partneriks avaliule sektorile, et ühiskonnale suuremat lisandväärtust luua.
Samasugustel alustel on vajalik ühtlustada kodanikeühenduste rahastamist ka KOV eelarvetest
TEENUSED
Avalike teenuste ja delegeerimise üldine arendamine. Seejuures on väga oluline märksõna KOOSTÖÖ. Ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste koostöös läbi mõelda, milliseid teenuseid ja millisel tasemel on riigil tervikuna vaja ja jõukohane elanikele pakkuda. KOVde omavahelise koostöö arendamiseks vaja teha jõupingutusi nii keskvalitsuse tasandil kui KOVdel endil, kuna koostöös ja piirkonniti arendatavad teenused on hädavajalik arengutee. Teine oluline märksõna on teenuste RAHASTAMINE. KOVd finantseerivad teenuseid paljudel erinevatel viisidel, seejuures teenust sageli selgelt määratlemata ja teenuse osutamisena teadvustamata. Teenuste delegeerimine toimub sageli ots-otsaga kokkutulemise põhimõttel. Teenuste osutajatel sageli reserve ei ole ning tulenevalt KOV-poolse rahastamise piirangutest kannatab eeskätt teenuste jätkusuutlikkus, sest arendustegevuste rahastamiseks puuduva teenuse osutajatel ressursid. Et kohalikud avalikud teenused elanikkonnale oleksid kättesaadavamad ja kvaliteetsemad on vajadus arendada KOV ja ühenduste koostöövormid partnerluse kesksemaks ja teenuste rahastamist korrastada. Alustuseks korraldada üleriigilisi võrdlusanalüüse ning edaspidi regulaarseid monitooringuid avalike teenuste kvaliteedi (kättesaadavuse, rahulolu jms) selgitamiseks. Õigusaktides määratleda rollide jaotus ja sellest tulenev konkreetne vastutus avalike teenuste tulemusliku osutamise ja selleks tehtava arendustegevuse eest
Delegeerimise kui ühe võimu detsentraliseerimise viisi tõhustamine. Eristada selgelt KOV tuumikfunktsioonid (võim ja juhtimine) ning teenusfunktsioonid.
KOV ja teenuseid osutava ühenduste koostöö arendamine. Kuigi täna on ühendustel oluline roll teenuseosutajatena, ei suhtu KOVid neisse valdavalt võrdväärsete partneritena. Et teenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet paraneks, KOVide ja ühenduste suutlikkus oma rolle täita säiliks/paraneks, tuleb arendada KOVde ja teenuseosutajate sisulist koostööd. See eeldab, et KOV huvitub sisuliselt teenuse osutamisest, tunneb huvi teenuse sihtgrupi vajaduste ja teenuste taseme vastu - teadvustab enda kohustust kannab hoolt selle eest, et teenust osutatakse ka tulevikus ning seda arendatakse pidevalt edasi. Teenuse osutaja seejuures teeb jõupingutusi teenuse sihtrühmade vajaduste paremaks rahuldamiseks ning arendab teenuseid vastavalt. Kodanikeühenduste areng ja võimestamine teenuste osutamiseks. Rahastamise maht ja viisid avaldavad olulist mõju ühenduste jätkusuutlikkusele. KOV-le oluline toetada ühenduste jätkusuutlikkust, sest ainult nii tekib piisav hulk tugevaid, usaldusväärseid partnereid, kellega koostöös kohalikku elu arendada, elanikele teenuseid osutada, kellele teenuste osutamist delegeerida. On vajadus jõuda olukorrani, kuis avaliku teenuse rahastamine on stabiilne ja võimaldab teenust osutaval lepingupartneril pühenduda teenuste osutamisele ning toetab tema arengut. Selleks tuleks muuhulgas levitada ja rakendada kodanikeühenduste riigipoolse rahastamise põhimõtteid ka omavalitsuste tasandil.
Teenuste sihtrühmade rolli suurendamine delegeerimisprotsessis. Ühenduse jaoks on peamine motiiv rahuldada hästi sihtrühma vajadusi. Ka KOV hinnangul on just kontakt ja usalduslik suhe sihtrühmaga vabaühenduste oluline tugevus. Siiski analüüs näitab, et reeglina ei küsi teenuse sihtrühmalt/ tarbijatelt tagasisidet ei teenuseid osutavad ühendused ega KOV. On vajadus süsteemselt analüüsida teenuste sihtgruppide vajadusi ja kasutada tulemusi teenuste arendamisel, sh delegeerimise otsustamisel. Kasutada senisest oluliselt rohkem aktiivsete sihtrühmade panust teenuse korraldamisse ja arendamiseks.
Delegeerimise viiside optimaalne valik ja korraldus. Vastavalt KOV suurusele, võimalustele ja elanikkonna vajadustele on võimalik teenuste osutamist erineval moel välja delegeerida. Vajadus on nende võimaluste kaardistamine ja selgitamine nii KOVdele kui (potentsiaalsetele) teenuseosutajatele. Lisaks arendada KOV-des vajalikke oskusi teenuseid delegeerida: lepingupartneri rollist (spetsialist) kuni sisulise tellija rollini (poliitiline juhtkond, volikogu).
- Tuleb planeerida kodanikeühenduste riigieelarvelise rahastamise kontseptsiooni rakendustegevused ja alustada nende elluviimisega.
- Riigiasutustel ja KOVidel napib infot potentsiaalsetest teenusepakkujatest, ühendused võiksid saada tugevamaks läbi omavahelise koostöö. Selle eelduseks oleks andmebaasi kujunemine eri kohtades lepinguliselt delegeeritud avalikest teenustest ja nende pakkujatest - võimaldaks süsteemsemalt partnereid otsida. EMSL on alustanud sellise andmebaasi tegemisega, valmis peaks saama veebruariks 2011.
Seonduvad kommentaarid
Tere,
Rahastamise ja teensute delegeerimsie juures oleks vaja EKSK arutamsie kontekstis esile tuua, et on valminud Praxise uuring riigeelarvest rahastamise kohta ning KÜSK uuring hasartmängumaksu nõukogu poolt ühenduste rahastamise kohta. Nende alusel on valitsuses heakskiidetud kontseptsioon. Selle kontseptsiooni rakendamise tulemusel on võimalik saavutada riigieelarvest ühendsute rahastamise korrastamine.
KÜSK kogemus ütelb, et seni on rahastamsiel pööratud põhitähelepanu sellel, et rahastajale oleks esitatud mahukad bürokraatlikud aruanded, ka rahalised aruanded, kuid see ei ole veel taganud ühendsutes raamatupidamsie korrastamise ega isegi mitte läbipaistvat arvestust. Praktiliselt ainult KÜSK läheb seda kohapeale kontrollima, mille käigus me ka kohsutame projektide aruandluses ja dokumenteerimsies korra sisse seadma. Sellsiena jõuame asja korrastada alles aastate pärast.
Seega - vaja on saada konkreetsed lahendsued, kelelga tehakse ministeeriumite poolt tegevsutoetuslikud lepingud ning mis on nende sisu ja raha väljamaksmise alus; kes ja kus ja kellega teeb teensute delegeerimsie lepinguid ja teensute sisseostmise lepingudi ning mis on nende aluseks. Siis korrastub ka spetsiifiline projektimeetodil toetamine. Seni takistab seda korastamsit asjaolu, et teised kaks on absoluutselt korrastamata ning nii käsitlevad toetuste saajad projekte tegevustoetustena. Seda enam, et minsiteeriumitest antavid projektitoetsui sageli ka tegevustoetusteks kutsutaksegi (nt hasartmängumaks.
Head, Agu
Tere!
Kindlasti on olulisemad vajadused poolik ning ei ole terviklik. Ei saa rääkida vaid nö ühest olulisemast vajadusest, vaid neid on mitmeid. Olles üks katuseorganisatsioonidest, peame oluliseks seda, et rahastuseks loodaks juurde mõni eraldi "fond" või "üksus", sest ei ole mõeldav, kui näiteks sotsiaalvaldkonnaga tegelevad organisatsioonid saavad rahastus samadest kohtadest, kust näiteks laulu- või tantsuga tegelejaid. Kindlasti on erinevad kriteeriumid ning osatähtsus (mitte, et me alaväärtustaks kultuuriorganisatsioone), kuid erinevate eesmärkidega/ väljunditega organisatsioonidel peaks olema erinev rahaallikas või erinevad kriteeriumid.
Parimat, Helve Luik Eesti Puuetega Inimeste Koda
