Kodanikuharidus

From Emsl

Olulised arengud 2008-2009

1) Põhikooli lõpu- ja gümnaasiumi riigieksamid tõstsid kodanikuhariduse aine staatust ja tõsiseltvõetavust (sh. eriti nendes koolides, mis olid selgelt orienteeritud tulemustele ja pingeridadele). Uue PGSiga riigieksam kaob, mis tähendab vajadust mõelda sellele, kuidas kinnistada KH positsiooni kooliõppekavades. Kuigi eksamitega kaasnes drillimise oht, ei saa loota, et eksami kadumisega automaatselt kaovad ka igavad ja vananenud õpetamisvõtted. 2) Valmis uus riiklik ainekava ( RÕK reformi raames), mis on senisest mitmekesisem ja eakohasem nii teemade kui meetodite suhtes. Nüüd on tähtis panustada sellele, et kõik positiivne ka reaalselt ellu rakenduks.

Olulisemad vajadused

1) Vene koolide saavutustase kodanikuhariduses on oluliselt madalam eesti koolide omast. See lõhe pole 10 aasta jooksul vähenenud vaid pigem suurenenud vaatamata mitmetele lõimumisprogrammidele. Järelikult on vaja selgitada, miks poliitika on ebaõnnestunud ja vastavalt sellele avastusele kujundada uued meetmed. 2) Teemavaldkondade lõikes pole progressi majandusalastes teadmistes (mis on vaieldamatult KH üks komponent). Selle üheks põhjuseks on õpetajate endi kesised tedmised majanduse mehhanismidest. Need 2 punkti kokku viitavad süsteemsetele puudustele õpetajakoolituses. See on siiani episoodiline ja kaootiline, hõlmab vaid väikest osa edumeelsetest õpetajatest. Vajalik on pikaajaline ja tugeva(te) inistutsionaalse(te) keskus(t)ega riiklik õpetajate (täiend)koolitussüsteem. UUe RÕK rakendamine muudab koolitusvajaduse veelgi pakilisemaks. 3) Koolidemokraatiale on loodud PGSga esmane õiguslik alus, ent selle edasiarendamine pole olnud ühegi asutuse selge prioriteet. Seetõttu on õpilaste reaalne kaasamine kooliellu koolide lõikes väga varieeruv; õpilaorganisatsioonide keskstruktuurid ei suuda hoida vitaalset sidet oma liikmetega kohtadel. Järelikult ei toeta kodanikuõpetuse ainekava koolidemokraatia arendamist; täpsemalt öeldes pole aine sellele aspektile poliitika tasandil rõhku pandud. Taaskord on valitsenud uskumus, et ainetund toob justkui "nähtamatu käega" demokraatia ka kooliellu, mis paraku ei ole nii. Kool on Eestis endiselt ainult õppimisasutus, mitte sotsiaalne keskkond koos väga erinevate suhtlemis- ja käitumisvõimalustega. Kui taotleda, et kool kasvataks sotsiaalset sidusust ja deliberatiivset demokraatiat, tuleb selleks välja töötada ja rakendada spetsiaalne tegevuskava.

Seonduvad kommentaarid

Kahjuks ei saa ma tuua konkreetseid arve, sest äsjavalminud rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu andmed on embargo all kuni 2010 juulini.

Anu Toots

Toon siia ülevaate kodanikuühiskonna konverentsil väljakäidud ideedest, kuidas riik saab kodanikuharidust toetada pere, kooli, meedia, töökohtade ja kodanikeühenduste tasandil. (Elina Kivinukk, EMSL)

Mida peaks tegema riik, et perekonnad saaksid enam kodanikuks kasvamist toetada? - Avalikus ruumis korraldama rohkem lastega koosolemise võimalusi - Kaasajastama perepoliitikat ja ära kuulama tegelikke vajadusi - Olema avatud demokraatlik riik, toetada noori peresid ja taunida vastandamist ühiskonnas - Pöörama rohkem tähelepanu vanemaharidusele; - Väärtustama ema ja eriti isa rolli - Toetama haridusprogrammi SINA-taolisi projekte, mis juhendaks, suunaks ja õpetaks noori tegelema ettevõtlusega ning seeläbi õpitaks kodanikuks - Soodustama huvitegevust - Selgelt väärtustama, et perekond (ka kaasaegsetes vormides) on toimiva ühiskonna alus.

Mida peaks tegema riik, et kool saaks enam kodanikuks kasvamist toetada? - Vähendama õpilaste koormust (vähem kodutööd pärast 7-8-tunnist õppepäeva) - Toetama uuenduslikke eesmärke hariduses; kehtestama olulisteks õppevormideks ajurünnakud, grupitööd, praktilisi harjutused - Vähem hindama ja kritiseerima, rohkem tunnustama õpilast ennast - Vähendama õpilaste arvu klassis – väiksemas grupis on võimalik noori rohkem kaasata ja erinevaid metoodikaid kasutada - Õpetaja peab ise kõigepealt õnnelik olema, tahab koolis töötada; riik peaks õpetajat väärtustama - Suhtuma kõikidesse koolidesse kui eliitkoolidesse - Laskma noortel osaleda varivalimistel

Mida peaks tegema riik, et meedia saaks enam kodanikuks kasvamist toetada? - Korraldama meediaõpe kooli - Tunnustama kodanikuharidust edendavat meediakanalit - Las meedia tegutseb vabalt, riik ei pea sekkuma - Rohkem kajastama vabatahtlikke tegevusi, mitte vaid kord aastas - Mitte looma järelvalvet, vaid aitama kaasa aktiivsetele sõnavõtmistele ja üritustele

Mida peaks tegema riik, et töökohad saaksid enam kodanikuks kasvamist toetada? - Toetama, et riigiametnikud panustaksid vabatahtlikule tööle - Korraldama uuringu vabatahtliku tegevuse kohta - Andma tööandjatele signaali ja selgitusi, et vabatahtlik tegevus ei ole tööaja varastamine, vaid organisatsiooni ja töötaja arengu võimalus - Toetama mittetulundussektoris loodud töökohti ja projekte - Sisse seadma vabatahtlikule tööle lubamise kohustuse ettevõtjale/tööandjale (sarnaselt doonorlusele) - Toetama võimalust tsiviilteenistuseks - Toetama rohelist ettevõtlust - Riik kui tööandja võiks olla eeskujuks ühiste tegemiste korraldamisel ja osalemisel

Mida peaks tegema riik, et kodanikeühendused saaksid enam kodanikuks kasvamist toetada? - Eristama erakondi ja teisi avalikes huvides tegutsevaid MTÜ-sid ja nende rahastamispõhimõtteid - Toetama täiskasvanuharidust riiklikult - Toetama ning tolereerima mitteformaalset ja vabatahtlikku tegevust - Rakendama ideed, kus teatud protsenti üksikisiku tulumaksust saab määrata vabalt valitud kodanikeühenduse toetuseks