Sotsiaalne ettevõtlus

From Emsl

Olulised arengud 2008-2009

Sotsiaalne ettevõtlus on sotsiaalsete probleemide lahendamine või leevendamine läbi jätkusuutliku ärimudeli. Isemajandavad sotsiaalsed ettevõtted vajavad vähem toetusi ning hoiavad seega riigi/toetajate raha kokku. Mida rohkem laiendab oma tegevusi toetustest sõltuv tavapärane mittetulundusühing, seda rohkem ta toetajate (s.h riigi) toetusressursse vajab. Sotsiaalse ettevõtte puhul võib kokkuhoid toetajatele (s.h riigile) olla miljoneid kroone aastas.

Heateo SA missioon on toetada oluliste ühiskondlike probleemide lahendamist Eestis läbi sotsiaalse ettevõtluse. Toetamisel huvitab meid peamiselt lai ühiskondlik mõju, kuid oleme panustanud sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arendamisse ka laiemalt.

• Mõiste ja raamat: 2008-2009 on olnud sotsiaalse ettevõtluse idee levikul Eestis läbimurdelised. Heateo SA tõi "sotsiaalse ettevõtluse" termini eesti keelde 2005. aastal, seoses David Bornsteini "Kuidas muuta maailma" tõlkimisega. Kodutute jalgpalli projekt 2006. aastal leidis ühiskonnas sotsiaalse ettevõtluse näitena tugevat vastukaja. Tänaseks leiab Google eestikeelsest veebist juba ca 20 000 sotsiaalse ettevõtluse otsinguvastet, mis ei ole seotud ühegi Heateo SA lehega.

• Sotsiaalsed ettevõtted: Heateo SA poole ise pöörduvate sotsiaalse ettevõtte algatamisest huvitatud eestvedajate arv on suurenenud. Heateo toetatavatest organisatsioonidest on edukamaid uuenduslikke HIV-ennetuskoolitusi pakkuv Terve Eesti Sihtasutus. On esile kerkinud ka tugevaid Heateo SA-ga mitteseotud sotsiaalseid ettevõtteid, näiteks 2009. aastal taaskasutusmoega tegelev Re-Use Republic, mis sai noorte ettevõtlikkuse konkursil "Ajujaht" 2009. aastal II koha. MTÜ Uuskasutusest kasvas edukalt välja MTÜ Eesti Kirbuturg.

• Teised rahastajad: Heateo tegevuse tulemusel teab täna SE-d mitukümmend varakat erafilantroopi Eestis nagu ka mitmed suurettevõtted, kes oma CSR-programmina on käivitanud / käivitamas sotsiaalse ettevõtluse mudelil põhinevat programmi. Ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) poolt välja kuulutatud vabaühenduste sotsiaalse ettevõtluse taotlusvooru võib kaudselt pidada Heateo SA eelnevate aastate töö üheks positiivseks tulemuseks. Taotlusvoor on märgiks, et teisedki kodanikuühiskonna toetajad on valmis sotsiaalse ettevõtluse valdkonda ressursse panustama, mis aitab kokkuvõttes kõigi valdkonna toetajate panust omavahel võimendada.

• Konkursid: Esimestel aastatel levis idee aeglaselt, peamiselt läbi sotsiaalse ettevõtja konkursi korraldamise aastatel 2005 ja 2006 koostöös Eesti Päevalehe ja Hansapangaga. Sügisel 2009. pani Heateo SA üliõpilaste äriideede konkursil Ajujaht välja sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna suurusega 50 000 krooni. Sotsiaalse ettevõtluse teema käis läbi kogu Ajujahi üldisest kommunikatsioonist, võimendades sotsiaalse ettevõtluse valdkonnale suunatud teavituspingutusi. Lisaks on Junior Achievement hakanud aastate jooksul pöörama olulist tähelepanu sotsiaalse ettevõtluse komponendile õpilasfirmade juures.

• Koolitused: Heateo SA uueks algatuseks alates sügisest 2009 on sotsiaalse ettevõtluse koolitused, mille eesmärgiks on sotsiaalsesse ettevõtlusse huvilisi juurde tuua ning juba huvitatuid rohkem harida. Heateo töötajate poolt välja töötatud koolitusprogramm on kaasavas formaadis, sisaldades näiteks Eesti näidetel põhinevaid juhtumianalüüse ja rollimängu. Oleme koolitanud KÜSK-i vabaühenduste sotsiaalse ettevõtluse taotlusvoorus kandideerijaid, Järvamaa kodanikuühendusi ning EAS-i mittetulundusühingute mentorlusprogrammi osalejaid, samuti paljudel kordadel eri ürituste raames tudengite sihtrühma.

• Konverentsid ja seminarid: Oleme sotsiaalset ettevõtlust tutvustanud kodanikuühiskonna suvekoolides ja konverentsidel, samuti Pärnu juhtimiskonverentsidel. Ise oleme osalenud maailma sotsiaalseid ettevõtjaid ühendaval Skoll World Forumil. Samuti oleme toonud maailma kogemust Eestisse - näiteks Brett Wigdortz (Teach First) ja Mel Young (Homeless World Cup). Hetkel korraldame Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toel üritustesarja uutele sotsiaalse ettevõtluse huvilistele.

• Häälekandja: Heateo SA annab välja ka sotsiaalse ettevõtja häälekandjana kvartaliajakirja „Head Uudised“. Tiraazh 2010 aasta alguses 2000 eksemplari. Trükkimist toetatavad Map ja Uniprint, levitamist aitab teostada Expresspost.

• Eestkoste: Pole olnud prioriteet, kuid valitsevale koalitsioonile esitasime nende koalitsioonileppe sõlmimise ajal ülevaatega ülevaatega sotsiaalse ettevõtluse arengustest ja kasust ühiskonnale Suurbritannia näitel ning ettepanekutega Eesti jaoks.

• Noored sotsiaalsed ettevõtjad: Käivitasime praeguseks iseseisvaks organisatsiooniks kasvanud noorteprogrammi S.I.N.A., mis tegeleb Eesti koolinoortest sotsiaalsete ettevõtjate kujundamisega.

Olulisemad vajadused

Selgus sotsiaalse ettevõtte juriidilises vormis

Probleemid praktikast:

• Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) loomisel ei ole arvestatud võimalusega, et (sotsiaalne) ettevõtlus oleks mittetulundusühingu põhitegevuseks;
• sotsiaalsetele ettevõtetele annetuste tegemine ja/või soodsatel tingimustel laenu andmine või muude ressursside kasutada andmine poolt on suure maksukoormusega (TuMS §11);
• ettevõtjad on harjunud tegutsema osaühingu või aktsiaseltsi vormi, mis on põhimõtteliselt õiguslikult ka sotsiaalse ettevõtluse jaoks kasutatavad, kuid mis ei võimalda sotsiaalse ettevõttena eristuda teistest ettevõtetest ning mis seetõttu raskendab oluliselt sotsiaalse ettevõtluse eesmärkide täitmist. Sotsiaalsete eesmärkide täitmine äriettevõttes võib omakorda tähendada maksustamisele kuuluvaid kulutusi;
• isikutele, kellel ettevõtlus on põhitegevuseks, on põhjendatud ka käibemaksukohustuslasena registreerimise võimaldamine. Hetkel on vastav võimalus mõneti vaieldav, kuivõrd MTÜ põhitegevuseks ei saa MTS õ 1 järgi ettevõtlus olla ning maksuhaldur eelistab MTÜsid pigem mitte näha käibemaksukohustuslastena;
• soovitud maksuerandid tekitavad põhimõttelise küsimuse, millist rolli mängivad (tulumaksusoodustusega) kodanikeühendused turul ja konkurentsi mõistetes. Sotsiaalset missiooni täitvatele ettevõtetele oleks konkurentsieelised teatud tingimustel põhjendatud, kuigi tõenäoliselt suurendab see halduskoormust järelevalve osas;
• kehtiv maksusoodustuste kord näeb ühe kriteeriumina ette vaid klassikaliste heategevusorganisatsioonide tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kandmist – selline tõlgendus on ilmselgelt ajale jalgu jäänud ning vajaks seaduses ülevaatamist.

Võimalikud lahendused ja lahenduste põhjendused

Investeeringute soodustamine - ettevõtlus loob töökohti ja genereerib riigi funktsioneerimiseks vajalikku maksutulu. Sotsiaalne ettevõtlus lähtub avalikest huvidest konkreetses valdkonnas, vähendades vajadust avaliku sektori kulutusteks vastavase valdkonda, Heateo SA portfelliorganisatsioonide näitel:

• HIV-i ja AIDS-i ennetus;
• õpetaja ameti populariseerimine ja andekate ülikoolilõpetajate toomine õpetajaks;
• asjade taaskasutuse soodustamise kaudu inimeste hoiakute keskkonnasõbralikumaks muutmine ja jäätmekäitluse mahtude vähendamine;
• koolinoortele sotsiaalsete probleemide teadvustamine, nende kaasamine probleemide lahendamisse ning noorte ettevõtlikkuse soodustamine.

Kuivõrd avalik sektor saab sotsiaalse ettevõtluse kaudu rohkem, kui tavapärasele omanikule tuluteenimisele suunatud ettevõtluse puhul, on põhjendatud maksusoodustused, mis võimaldavad ettevõtlust elavdada.

Tulumaksuseadus (TuMS) arvestab hetkel mittetulundussektori tegevuse soodustamise võimalusega, kuid ei arvesta sotsiaalse ettevõtluse eripäraga:

• TMS § 11 sätestab nõuded tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantavatele isikutele, millele on juriidilistel isikutel võimalik teha soodustatud korras annetusi või millele tehtud annetusi saavad füüsilised isikud maksustatavast tulust maha arvata (TMS § 27 lg 1, § 49 lg 2). TMS § 11 ei võimalda maksuhalduri praeguse tõlgenduse alusel vastavasse nimekirja kanda isikut, mille põhitegevuseks on ettevõtlus, kuid mis kasutavad teenitud tulu avalikes huvides sotsiaalsetel eesmärkidel;
• juriidilise isiku poolt turutingimustest soodsamatel tingimustel laenu andmine või muude ressursside kasutada andmine on maksupraktika kohaselt käsitletav kingitusena või ettevõtlusega mitteseotud kulutusena (osas, milles tingimused on laenusaajale/ ressursside kasutajale soodsamad turutingimustest) ning vastavalt maksustatav tulumaksuga määras 21/79 (TMS § 4 lg 1 p 1, lg 11 p 1, § 1 lg 3). Siinjuures on oluline arvestada, et sotsiaalsesse ettevõtlusesse investeerimine on sageli seotud suure riskiga ning turutingimustele vastav laenuintress võib täna ulatuda üle 20%.

Ettepanekud seadusemuudatusteks:

• TuMS § 11 muutmine nii, et tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja on võimalik kanda isikuid, mille põhitegevuseks on ettevõtlus, sh kaupade müümine ja teenuste osutamine peamiselt tasu eest, kuid mis ei jaota saadud tulemit asutajale, liikmele, juht- või kontrollorgani liikmele (v.a palga maksmine1);
• MTÜS § 1 muutmine nii, et MTS põhitegevuseks saaks olla ettevõtlus juhul, kui ühingu eesmärgiks ei ole teenitava tulu jaotamine liikmele, juht- või kontrollorgani liikmele. Võimalikud lahendused:
• MTÜS § 1 lg 1: “Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu saadud tulu jaotamine oma liikmele, juht- või kontrollorgani liikmele”;
• MTÜS § 1 lg 2: “Mittetulundusühingu põhitegevuseks võib olla ettevõtlus. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes mittetulundusühingu kohustuste täitmiseks ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.”:

Alternatiiv: sotsiaalse ettevõtte õiguslik vorm

Eraldi õigusliku vormi loomine võimaldaks sätestada lihtsamalt võimalikke maksusoodustusi ja kasumi jaotamise piiranguid ning tagaks sotsiaalse ettevõtte selge eristumise n.ö tavapärastest ettevõtetest. Uue juriidilise isiku vormi loomine tähendab aga väga ulatuslikku seadusemuudatuste paketti.

Sotsiaalse ettevõtte tegevus on võimalik ka läbi mittetulundusühingu vormi, kui arvestatakse ülalpakutud lahendusi. Kehtiv MTÜS on pärast viimaseid olulisemaid muudatuspakette lähenenud oluliselt osaühingu regulatsiooni loogikale, v.a osadega ja osakapitaliga seotud küsimustes, mis olemuslikult peavadki erinema.

Seonduvad kommentaarid

- Tulumaksuseaduse (ja ka MTÜS) parandamine, et üheselt oleks soositud teatud tingimustel tulu teenimine ja ka koos maksusoodustusega. Eeldab arutelu ja kokku leppimist turu ja konkurentsi tingimustes. Alari

- sotsiaalne ettevõte, MTÜ vormis, on Eestis õnneks populaarsust koguv suundumus sotsiaalhoolekande teenuste osutamisel. Muret teeb (ja ka ettevaatlikuks) Tolli-ja Maksuameti suhtumine, et kui kui a`la miljon (või rohkem) aasta jooksul MTÜ arveldusarvelt läbi käib siis võiks ikka kehtestada käibemaksu. Miks pole sotsiaalteenuste osutamine käibemaksuga mõeldav on sots.teenuste ostjate (KOV, riik) suhtumine, võimalikult odavalt. Riik pole ühtki teenust planeerinud koos käibemaksuga osta. KOV-de korraldatud sots.teenuste hanked on kõik madalama hinna saavutamiseks. Käibemaks tõstaks kohe hinda ja hanke võit oleks olemata. Kas on mõeldav teha ettepanek, et sotsiaalteenuseid osutavad MTÜ-d jääks käibemaksu vabaks. Lisaks veidi turvatunnet kesk tormlevaid seaduse muudatusi. Maire Koppel