Kodanikuharidus

From Emsl

[edit] Olulised arengud 2008-2009

Tänapäevase kodanikuhariduse peamine ülesanne on luua, säilitada ja kaitsta demokraatiat toetavat poliitilist ja osaluskultuuri. Briti nädalaleht The Economist võrdles maailma riikide demokraatia arengut ja paigutas Eesti 33. kohale, osaliselt puuduliku demokraatiaga riikide hulka. Selle üheks põhjuseks on kodanikuhariduse kulgemine isevooluteed ning vähene seostatus ühiskonna arengu laiema visiooniga. EKAK-i elluviimise raames on tehtud pigem ühekordseid algatusi ning see on toonud kaasa valdkonna projektipõhise arengu ja rahastamise ning pärssinud omakorda kodanikuhariduse järjepidevust ning tulemuslikkust.

Formaalharidus Kodanikuharidus realiseerub koolides peamiselt ühiskonnaõpetuse kaudu. Samas on uuringud näidanud, et ühiskonnaõpetuse tunni mõju kodaniku kasvatamisel on minimaalne. Selleks aga, et koolikeskkonnas rakendada aktiivõpet ning kujundada osalust toetavaid hoiakuid, vajame eelkõige õpetajakoolitust uuendatud metoodika osas ning koolikeskkonna avatust.

Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ühiskonnaõpetuse riigieksam kaob, mis tähendab vajadust mõelda sellele, kuidas kinnistada kodanikuhariduse positsiooni kooliõppekavades. Kuigi eksamitega kaasnes drillimise oht, ei saa loota, et eksami kadumisega automaatselt kaovad ka igavad ja vananenud õpetamisvõtted.

Positiivsena võib välja tuua uue riikliku ainekava, mis on senisest mitmekesisem ja eakohasem nii teemade kui meetodite lõikes.

Vene koolide saavutustase kodanikuhariduses on oluliselt madalam eesti koolide omast. See lõhe pole 10 aasta jooksul vähenenud, vaid vaatamata mitmetele lõimumisprogrammidele pigem suurenenud. Järelikult on vaja selgitada, miks poliitika on ebaõnnestunud ja sellest tulenevalt kujundada uued meetmed.

Õpilaste reaalne kaasamine kooliellu on koolide lõikes väga varieeruv, sest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega loodud alused koolidemokraatiaks pole olnud kellegi prioriteet. Kool on Eestis endiselt ainult õppimisasutus, mitte sotsiaalne keskkond, kus kasvatatakse sotsiaalset sidusust ja kaalutlevat demokraatiat.

Vabaharidus, mitteformaalne õpe

Vabaharidus hõlmab kodanikuharidust elukestva õppe kontekstis ja väljaspool formaalharidusõpet. Eestis korraldavad kodanikuhariduslikke koolitusi vabaühendused, kellest vaid üksikute jaoks on kodanikuharidus peamiseks tegevusvaldkonnaks – enamasti pakutakse pigem konkreetsele sihtrühmale suunatud koolitusi, mis muuhulgas sisaldavad ka kodanikupädevusi. Koolitustel käsitlevate teemade ring on väga lai, mis viitab ühelt poolt valdkonna mitmekesisusele, aga samas ka selgete sihtide puudumisele. Probleemidena on vabaühendused nimetanud liigset projektipõhisust, aga ka koostöövõrgustiku väiksust, vähest üldist teadlikkust, siseriiklikku koordineerimatust ning valdkonna määratlematust. Lisaks kodanikeühendustele, kes pakuvad erinevaid koolitusi, ei tasu alahinnata hariduslikku väärtust, mida vabaühendustes tegutsemine pakub kas vabatahtliku või palgatööna.

Noorsootöö valdkond kui üks mitteformaalse õppe osa on seadnud eesmärgiks noorte osaluse – noorte inimeste sekkumise ühiskonnaelu protsessidesse ja nende mõju ühiskonnas tehtavatele otsustele. Ühe meetmena noorsootöö arendamisel riigi tasandil on esile tõstetud noorte kodanikuteadlikkuse ja –kasvatuse suurendamist. Mahukas toetus noorsootöö vallas on tulnud Euroopa Struktuurifondidest noorsootöö kvaliteedi arendamiseks ja seda just koolitustegevuste süstematiseerimiseks. On alustatud riikliku väärtusarendusprogrammiga, kuid kahjuks on see äärmiselt tagasihoidliku eelarvega.

Samas on kasvav trend kodanikeühenduste poolt korraldada kodanikuaktiivsust toetavaid ettevõtmisi, nagu varivalimised, valimiste-eelsed debatid, õpibussid jmt.

[edit] Olulisemad vajadused

Kõige teravamalt tuleb esile, et Eestil pole kodanikuhariduse erinevaid külgi hõlmav ning selgetele eesmärkidele tuginevat tegevusplaani ega selle üldist koordineerijat. Näiteks luua ametkondliku eraldatuse ületamiseks Demokraatiahariduse Agentuur, mis täidaks kahte juhtimise jätkusuutlikkust kindlustavat funktsiooni. Esiteks oleks ta n-ö koduks Demokraatiahariduse Nõukojale, mis vastutaks valdkonna planeerimise ja koordineerimise eest ning korraldaks regulaarset seiret. Nõukotta peaksid kuuluma ühiskonnateadlased, haridustöötajad, kohaliku omavalitsuse, meedia, äri- ja kolmanda sektori esindajad. Teiseks peaks agentuuril olema ka täidesaatev üksus, mis omaks pidevat eelarvet ja alalist ametnikkonda, mille abil tagatakse Nõukoja otsuste elluviimine ning Agentuuri finants-halduslik jätkusuutlikkus.

Formaalhariduses:

• Rakendada aktiivõpet ja muid osalust toetavaid metoodikaid koolikeskkonnas;
• Kinnistada kodanikuhariduse positsiooni kooli õppekavades;
• Tõsta vene koolide saavutustaset kodanikuhariduses;
• Määratleda kooli roll kodaniku- ja demokraatiahariduses ning välja töötada ja rakendada omaette tegevuskava;
• Muuta kodanikuhariduse alane õpetajakoolitus riiklikult reguleeritavaks tegevuseks, sh tagada strateegiliselt planeeritud täienduskoolitustellimus, koolituse kvaliteet ja usaldusväärne ülevaade koolitusturul toimuvast.

Vabahariduses:

• Suurendada sidusust formaalhariduse ja vabahariduse vahel väärtustades nii õpetajate-mentorite, õppurite kui vabaühenduste koostööd ja aktiivsust, muuhulgas ka koolikeskkonnas;
• Toetada noorte osaluskogude arendamist kohalikul ja maakondlikul tasandil ning anda neile oluline roll poliitikate kujundamisel ja otsuste tegemisel;

Allikad:

• AEF SiM tellimusel koostatud poliitikasoovitusi „Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest” http://www.siseministeerium.ee/public/Kodanikuhariduse_ylevaade_2008.pdf
• SiMi juurde moodustatud kodanikuhariduse töörühma kokkuvõte

Väljavõtteid SiMi juurde moodustatud KH töörühma kokkuvõttest:

Probleemide süsteemseks lahendamiseks tuleb formaal- ja mitteformaalharidussüsteemid enam sidustada ning otsustada, milline institutsioon võtab kanda poliitika üldise koordineerija ja osapoolte kaasaja rolli. Koordineeriva üksuse roll on töötada välja tegevusprogramm kodanikuhariduse tõhususe ja tulemuslikkuse kindlustamiseks. (Iga tasandi õppetegevused peavad võimaldama enam kognitiivset arengut toetavate praktiliste kogemuste omandamist, erinevatele sihtgruppidele tuleb tagada piisavalt alternatiivseid ja atraktiivseid õppimismudeleid, õpitegevustes ja karjääri hindamisel juurutada enam vabatahtliku töö arvestamise põhimõtteid, kvaliteedikindluse tagamiseks rakendada läbimõeldud koolitajate koolitamise süsteem.)

Eeldatavad tulemused: - Kodanikuhariduse koordineerimine ja arendustegevuse juhtimine on süsteemselt korraldatud - Kodanikuharidus formaalhariduses ja mitteformaalhariduses on horisontaalset sidustatud - Tagatud on toetus kogu elanikkonna kodanikuhariduse edenemist soodustavatele projektidele

Kodanikuhariduse väljakutsed Eestis

• Kodanikurolli tähtsustamine ning kodanikuhariduse suurem väärtustamine ühiskonnas. Kodanikuhariduse komponente ei ole käsitletud piisavalt oluliste pädevustena noorte ega täiskasvanute koolitusprogrammides •

• Kõigi ea- ja huvirühmade kaasamine. Kodanikuhariduse põhilise vormina nähakse peamiselt ühiskonnaõpetust koolis ning sihtrühmana koolinoori, vähemal määral mitte-kodanikke. Paljud ühiskonnaliikmed pole täna KH võimalustest teadlikud ega oska leida selles kasu enese jaoks.. Samas on kaasaegses kiiresti muutuvas ühiskonnas oluline teadvustada kodanikuhariduse vajalikkust igas vanuses, pidades eriliselt silmas vähemate võimalustega ühiskonnaliikmeid.

• Kooli- ja vabahariduse sidustamine ning tugevam oskuste-teadmiste integreerimine õppetöös. Õppimine kohustusliku ja laiemalt formaalhariduse raames on Eestis traditsiooniliselt teooriakeskne, vabaharidusele on aga iseloomulik oskuste ning tegutsemisjulguse rõhutamine. Kodanikuhariduses on erilise olulisusega nende kahe poole kokkuviimine – teadmiste katsetamine praktikas.

• Riikliku tegevusplaani koostamine ning kodanikuhariduse osapoolte koostöö. Vabariigi Valitsuse ning kodanikeühenduste ühiskomisjoni kodanikuhariduse töörühm on heaks alguseks kodanikuhariduse erinevate osapoolte vahel infokogumiseks ja –vahendamiseks. Siiski puudub hetkel kodanikuhariduse arendamisel sisulist kaalukust ja mõju omav püsiv koostöövorm. Suhtlemine toimub pigem vertikaalselt (Min. – NGO) kui horisontaalselt (Min-Min; NGO-NGO), mis takistab sidustatud arusaama kujunemist KHst ja selle arendamisest Siiani on areng olnud paljuski projektipõhine ja seetõttu ka rahastaja eelistustest/ tingimustest lähtuv. Seetõttu pole KH seostatud Eesti ühiskonna pikemaajaliste arengukavadega (nt. strateegiaga Säästev Eesti 21), vaid pigem on suurendanud korporatiivsust. Kuigi riiklik rahastamine on suurenenud, rahastatakse formaal- ja mitteformaalharidust eraldi, mistõttu esineb dubleerimist ja raha mitteoptimaalset kasutamist

Lahendust vajavad probleemid

• KH horisontaalne ja vertikaalne sidustamine Laiendada KH kõikidele haridustasemetele ning täiskasvanuharidusele, arvestades seejuures eakohasust ja asjakohasust õppija põhiprofiiliga. Kuna kodanikuharidus on seotud ühiskonna arengu tervikvisiooniga (millist demokraatiat me arendame), on vajalik erinevate osapoolte (haridustüüpide – form, nonform ja inform) kokkulepet ülesannete ning vastutuse jagamisel. Töötada välja mehhanism, mis kompenseeriks tasemetöödest ja riigieksamitest põhjustatud kognitiivse kodanikukompetentsuse orientatsiooni ülekaalu väärtuskasvatuse ja kodanikupraktikate suhtes.

• KH populariseerimine avalikkuses ja oluliste sotsiaalsete partnerite (tööturu osapoolte) seas välja töötada alternatiivsed ja KH mudelid erinevatele sihtgruppidele, et tõsta KH atraktiivsust nende sihtgruppide hulgas, kes siiani on vähe kaasatud. Tõsta informaalne haridus tõsiseks arutlusobjektiks ja saavutada selle aktsepteerimine riiklikul tasandil ka kodanikuhariduses. Kaasata avalik-õiguslik meedia KH poliitika kujundamisse ja realiseerimisse

• KH kvaliteedikindlustus Liikuda KH kvantitatiivse arengu etapilt edasi KH kvaliteedi kindlustamisele, pöörates rohkem tähelepanu KH tõhususele (efficiency) ja tulemuslikkusele (effectivness). Tähtsustada arusaamist poliitikast kui kodanikukoolituse põhimõtetTöötada välja süsteem KH koolitajate koolitamiseks, mis looks võimalusi erinevate tasemete ja haridustüüpide õpetajate kohtumiseks ja vastastikuseks õppimiseks.

• KH poliitika alaline ja süsteemne koordineerimine määratleda, milline institutsioon kannab KH poliitika üldise koordineerija rolli.

[edit] Seonduvad kommentaarid

Kahjuks ei saa ma tuua konkreetseid arve, sest äsjavalminud rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu andmed on embargo all kuni 2010 juulini.

Anu Toots

Toon siia ülevaate kodanikuühiskonna konverentsil väljakäidud ideedest, kuidas riik saab kodanikuharidust toetada pere, kooli, meedia, töökohtade ja kodanikeühenduste tasandil. (Elina Kivinukk, EMSL)

Mida peaks tegema riik, et perekonnad saaksid enam kodanikuks kasvamist toetada? - Avalikus ruumis korraldama rohkem lastega koosolemise võimalusi - Kaasajastama perepoliitikat ja ära kuulama tegelikke vajadusi - Olema avatud demokraatlik riik, toetada noori peresid ja taunida vastandamist ühiskonnas - Pöörama rohkem tähelepanu vanemaharidusele; - Väärtustama ema ja eriti isa rolli - Toetama haridusprogrammi SINA-taolisi projekte, mis juhendaks, suunaks ja õpetaks noori tegelema ettevõtlusega ning seeläbi õpitaks kodanikuks - Soodustama huvitegevust - Selgelt väärtustama, et perekond (ka kaasaegsetes vormides) on toimiva ühiskonna alus.

Mida peaks tegema riik, et kool saaks enam kodanikuks kasvamist toetada? - Vähendama õpilaste koormust (vähem kodutööd pärast 7-8-tunnist õppepäeva) - Toetama uuenduslikke eesmärke hariduses; kehtestama olulisteks õppevormideks ajurünnakud, grupitööd, praktilisi harjutused - Vähem hindama ja kritiseerima, rohkem tunnustama õpilast ennast - Vähendama õpilaste arvu klassis – väiksemas grupis on võimalik noori rohkem kaasata ja erinevaid metoodikaid kasutada - Õpetaja peab ise kõigepealt õnnelik olema, tahab koolis töötada; riik peaks õpetajat väärtustama - Suhtuma kõikidesse koolidesse kui eliitkoolidesse - Laskma noortel osaleda varivalimistel

Mida peaks tegema riik, et meedia saaks enam kodanikuks kasvamist toetada? - Korraldama meediaõpe kooli - Tunnustama kodanikuharidust edendavat meediakanalit - Las meedia tegutseb vabalt, riik ei pea sekkuma - Rohkem kajastama vabatahtlikke tegevusi, mitte vaid kord aastas - Mitte looma järelvalvet, vaid aitama kaasa aktiivsetele sõnavõtmistele ja üritustele

Mida peaks tegema riik, et töökohad saaksid enam kodanikuks kasvamist toetada? - Toetama, et riigiametnikud panustaksid vabatahtlikule tööle - Korraldama uuringu vabatahtliku tegevuse kohta - Andma tööandjatele signaali ja selgitusi, et vabatahtlik tegevus ei ole tööaja varastamine, vaid organisatsiooni ja töötaja arengu võimalus - Toetama mittetulundussektoris loodud töökohti ja projekte - Sisse seadma vabatahtlikule tööle lubamise kohustuse ettevõtjale/tööandjale (sarnaselt doonorlusele) - Toetama võimalust tsiviilteenistuseks - Toetama rohelist ettevõtlust - Riik kui tööandja võiks olla eeskujuks ühiste tegemiste korraldamisel ja osalemisel

Mida peaks tegema riik, et kodanikeühendused saaksid enam kodanikuks kasvamist toetada? - Eristama erakondi ja teisi avalikes huvides tegutsevaid MTÜ-sid ja nende rahastamispõhimõtteid - Toetama täiskasvanuharidust riiklikult - Toetama ning tolereerima mitteformaalset ja vabatahtlikku tegevust - Rakendama ideed, kus teatud protsenti üksikisiku tulumaksust saab määrata vabalt valitud kodanikeühenduse toetuseks