Vabatahtlik tegevus

From Emsl

Revision as of 20:44, 1 March 2010 (edit) 90.190.237.120 (Talk) (→Seonduvad kommentaarid) ← Older edit		Revision as of 09:48, 4 March 2010 (edit) (undo) 193.40.34.95 (Talk) (→Seonduvad kommentaarid) Newer edit →
Line 100:		Line 100:
	Piret Talur		Piret Talur
	MTÜ Persona		MTÜ Persona
		+	________________
		+
		+	Tere,
		+
		+	olen Piretiga väga nõus märksõnalise jaotuse osas. Arengute näitamise plaanis leiab siit loetelust pigem valitud tegevuste kirjelduse. Seda, mis siis vabatahtliku jaoks on viimastel aastatel [[sisuliselt]] muutunud, võiks ju pehmema ja lihtsama ekspertarvamusena esitada. Sh lisada tõlgenduse Eesti mitmete silmapaistvate algatuste kohta, mitte piirduda tehnokraatlike raamide väljatoomisega.
		+
		+	Täiendavate struktuuride loomise osas oleksin ettevaatlik. Vabatahtlike kaasamine ei ole tehniline tegevus, mida tuleb teha lihtsalt selleks, et vabatahtlikke kaasata. Nii nagu ettevõtete eesmärgiks ei ole töökohtade loomine, nii ei ole ka ühenduste esmane eesmärk vabatahtlike kaasamine. Julmalt öeldes on see pigem vahend eesmärkide saavutamisel. Ja muidugi on vabatahtlik ka sotsiaalne nähtus :) - uued inimesed organisatsioonis toovad kaasa ka muutusi organisatsiooni praktikates, eesmärkides, kultuuris ja struktuuris. Kui organisatsioonid ei ole valmis muutumiseks, siis ei ole mõtet sinna tehniliste üleskutsete abil uusi inimesi "peale saata". Vabatahtlike ja organisatsiooni areng võiks toimuda pigem orgaaniliselt, läbi ühenduste enda arengu, mille protsessis on vabatahtlike kaasamise küsimusele maksimaalselt ja lõimivalt mõeldud.
		+
		+	Täiendavad struktuurid vabatahtlike suunamiseks lokaalses plaanis ei ole ehk mõistetavad ka vabatahtlikele endile - seesama vabatahtlike uuring näitab, et mitte vabatahtlik tegevus pole inimestele võõras (pooled vastanuist on osalenud), vaid see mõiste (kolmandikku vabatahtlikku tööd teinuist ei osanud seda mõtestada). Kui ma ei tea selle mõiste vägagi avarat tähendusvälja, siis miks pöörduda veel kusagile keskusesse. Tundub, et inimeste "tehniline" ja laialdane kaasamine sotsiaalturunduse korras nagu Teeme Ära vajab väga tugevat sõnumit, milleks on võimelised vähesed algatused. Ja siin on ehk ikkagi olulisem inimeste loomulik integreerumisvõime kui mingi olemasolev ja paindumatu tugistruktuur. Suurem osa praeguseid vabatahtlikke ei ole liitunud organisatsioonidega mingite vahendavate struktuuride kaudu (intervjuud vabatahtlikega näitavad väga mitmekesiseid osalusmotiive, milles abstraktne soov vabatahtlik olla ja sellest ajendatult endale väljundit otsida on marginaalne). Kui palju neist taipaks MAKide poole pöörduda. Ja eks vaba tahte struktuuri surumisega kaasneb oma ohte. Täiendavate struktuuride loomisel võiks pigem lähtuda vajadusest - kas seda sama eesmärki saaks ehk saavutada mõnel muul moel. Millised on kanalid, mida mööda on kõige mõistlikum luua sidemeid vabatahtlike ja organisatsioonide vahel (arusaadavus, sidusus, valmisolek). Vajadus abistruktuuri järele võib olla eelkõige organisatsioonidel (mentorlus - kuidas teha õigesti), mitte vabatahtlikel (huvitet pigem vahetust sidemest organisatsiooniga); ja/või vastupidi. See pool vajaks sisulist analüüsi.
		+
		+	maie kiisel, TÜ ajak ja kom instituut

---

Revision as of 09:48, 4 March 2010

Olulised arengud 2008-2009

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse tegevused viimasel kahel aastal, mõistagi koostöös paljude toetajate ja partneritega ning vabatahtlike kaasabil:

• 3-4 aprillil 2008 III vabatahtliku tegevuse foorum „Vabatahtlike roll ühiskonnas“ Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis. Toetasid Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu (Sotsiaalministeerium). IV foorum on plaanis korraldada 2011 aasta alguses ja see oleks Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta avaüritus Eestis.

• Rahvusvahelist vabatahtlike päeva (5 detsember) tähistatakse üleriigilise vabatahtlike tunnustamisüritusega, mille patrooniks on Vabariigi President. Teemade ja tunnustatavate kohta teeb otsused 10 liikmeline eri sektorite esindajatest koosnev komisjon. 7 detsembril 2008 toimus tunnustamisüritus Tallinnas Hobuveskis ja ETV tegi sellest tunnisajalise otseülekande. 6 detsembril 2009 toimus tunnustamisüritus Tallinnas Õpetajate Majas. Mõlemal aastal pälvisid tunnustuse 15 vabatahtlikku. 2010 aastal soovitab president tunnustamisürituse korraldada väljaspool Tallinnat, näiteks Tartus. Tunnustamisüritused väärtustavad vabatahtlikku tegevust ning samuti aitavad seda propageerida, pälvides suure meediatähelepanu. Toetajateks on olnud Siseministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu (Sotsiaalministeerium), Eesti Rahvusringhääling, Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

• 2008 ja 2009 aastal viisid Emor, Praxis, Kristina Mänd ja Laidi Surva VTA koordineerimisel ja rahastamisel esmakordselt läbi uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“. Uuringu tulemused näitasid, et pooled Eesti elanikest on olnud kas omaalgatuslikult või organisatsioonide kaasamisel vabatahtlikud, kuid neist 80% on väheaktiivsed, tegutsedes ühekordselt ja lühiajaliselt. Uuringu küsitlust on kodanikuühiskonna arengukava järgmise nelja-aastase perioodi kestel vajalik korrata, et saada teada vabatahtlikkuse maastikul toimuvad muutused ja trendid.

• Mõlemal aastal toimusid teavituskampaaniad. 2008 aastal ilmus Eesti Päevalehe vahel vabatahtliku tegevuse teemaline infoleht (tiraaž 36 000 eksemplari) ning toimusid infopäevad Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus. 2009 aasta detsembri alguses toimus sotsiaalkampaania „Üks samm eneseteostuseni“, mille eesmärgiks oli juhtida inimesi Vabatahtlike Väravani www.vabatahtlikud.ee. Kampaania peamisteks kanaliteks olid teleklipp ETV-s ja Kanal2-s, raadioklipp Raadio 2-s ja Vikerraadios, 25 välimeedia piilarit (20 Tallinnas ja 5 Tartus) ning bänner EPL Online-is. Toetajad olid Siseministeerium, Eesti Päevaleht, Europe Direct Pärnumaa Infopunkt, Jõhvi Noortekeskus, Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud, Tartu Linnaraamatukogu, Kanal2, ClearChannel, EPL-Online, FowardsStudio jt.

• VTA toimetab ja haldab Vabatahtlike Väravat www.vabatahtlikud.ee. Värava eesmärgiks on koondada vabatahtliku tegevuse kohta käiv informatsioon ühte kohta, pakkudes lugemisvara, viiteid ja kuulutusi vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste kohta. Värav valmis 2008 aasta detsembris ning 2009 aastal täiendati seda nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Värava juurde kuuluvad vabatahtliku tegevuse teemalised infolistid. 2009 aasta jooksul toimus väravas üle 31 000 külastuse rohkem kui 18 000 külastajalt ning 160 773 leheküljevaatamist. Väravas avaldatud vabatahtlike otsimise kuulutusi on võimalik kuvada ka teistel kodulehtedel ja täna teeb seda näiteks CV-Online. Värava toetajad on Haridus-ja Teadusministeerium ning Siseministeerium.

• Käivitatud ja arendamisel on võrgustik, mille eesmärgiks on vabatahtlikke kaasavate ühenduste informeerimine ning nende arvamuste ja ettepanekute kogumine valdkonna toetamiseks ja arendamiseks, samuti ühendustele võimaluste pakkumine omavaheliseks koostööks ja kogemuste vahetamiseks. Läbi on viidud küsitlusi ning korraldatud võrgustikuüritusi. Erilist äramärkimist väärib 4 detsembril 2009 Tallinnas Viru konverentsikeskuses toimunud minikonverents „Vabatahtlik kui sotsiaalne investor“. Võrgustikutegevusi toetab Siseministeerium, minikonverentsi toetas ka Swedbank.

• VTA osaleb Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) tegevustes ning vahendab nende käest saadavat informatsiooni sihtrühmadele Eestis. VTA on alates 2007 aastast CEV täisliige. CEV on võrgustik, mis ühendab 74 riiklikku ja regionaalset vabatahtlikke koondavat ja vabatahtlikku tegevust arendavat organisatsiooni 27 riigist. Võrgustiku peamine eesmärk on vabatahtliku tegevuse propageerimine ja esindamine Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel.

• Vabatahtlike kaasamise ja juhtimise koolitused. 2008 korraldas VTA Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel 2 kahepäevast baaskoolitust ning 2 kahepäevast koolitust kogenud vabatahtlike juhendajatele. 2009 aastal tekkis koolituste korraldamises paus, 2010 aastal tellivad mõned organisatsioonid ise koolitusi, rahastajaks on Norra Vabaühenduste Fond.

• 2009 aastal töötas VTA välja vabatahtliku passi – töövahendi, mis aitab vabatahtlikul teadvustada oma vabatahtliku tegevuse käigus saadavaid oskusi ja kogemusi, neid kirjeldada ning esitleda. VTA tutvustas vabatahtliku passi mitmetel üritustel Eestis ja CEV rahvusvahelisel konverentsil Rootsis. Järgmise sammuna on vajalik luua võimalus vabatahtliku passi Vabatahtlike Väravas elektrooniliselt täita. Toetanud on Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Ka CV-Online propageerib vabatahtlikuna omandatud oskuste ja kogemuste kirjeldamist oma CV-de ankeedis.

• Vabatahtliku tegevuse hea tava on põhimõtete ja info kogum, mis aitab vabatahtlikel ja neid kaasavatel organisatsioonidel omavahelisi suhteid korraldada ning hästi hakkama saada. Hea tava vajab senisest rohkem levitamist ja teavitamist. Toetas Siseministeerium.

• Koostamisel on organisatsioonidele mõeldud vabatahtlike juhtimise käsiraamat. Toetab Siseministeerium.

• 2009 aastal moodustas VTA kuueliikmelise vabatahtliku tegevuse nõukoja, mis ühelt poolt annab nõu VTA-le kui ühendusele ning teiselt poolt teeb ettepanekuid vabatahtliku tegevuse kui valdkonna arendamiseks. Nõukoja tegevust toetavad Norra Vabaühenduste Fond ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

• 2011 on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Eestis on aastat koordineerivaks asutuseks määratud Siseministeerium. VTA korraldas 2009 lõpus kaks fookusgruppi, et koguda arvamusi ja ettepanekuid aasta ettevõtmiste kohta. Siseministeerium ja VTA plaanivad korraldada laiema avatud ideede konkursi aasta ürituste kohta. Aasta ettevalmistamiseks ei ole Euroopa Komisjon liikmesriikidele vahendeid eraldanud, 2011 saadaolevate vahendite kasutamiseks tuleb Siseministeeriumi koordineerimisel taotlus koostada. Palju informatsiooni Euroopa aasta kohta tuleb CEV-ilt.

Olulisemad vajadused

• Vabatahtlik tegevus on valdkonnaülene, väga laialdane ja mitmekesine nähtus. Vajadused vabatahtliku tegevuse toetamise ja arendamise järele erinevad sihtgrupiti (vabatahtlikud, ühendused, avalik sektor, ettevõtted), piirkonniti (kohalik, maakondlik, üleriigiline ja rahvusvaheline tasand) ja tegevusvaldkonniti (noorsootöö, sotsiaaltöö, keskkonnakaitse, päästetööd jne). Mõned vajadused on täna tegijate ning vahenditega kaetud, aga mõned ei ole. Tarvis on praegune seis korralikult kaardistada ning otsida ühiselt lahendusi ja ressursse. Samuti on vajadus valdkonnas toimuva koordineerimise järele laiemalt kui ainult KATA raames, et vältida tegevuste dubleerimist ja seeläbi ressursside raiskamist.

• Kohalike vabatahtliku tegevuse kontaktpunktide vajadusest räägivad paljud. Üht-teist teevad MAK-id. Nende konsultandid oskavad anda nõu ja viiteid informatsioonile. VTA teeb nendega koostööd info levitamise ja koolituste/ürituste korraldamise vallas. Kuid MAK-id ei jõua suhelda kõigi huvilistega individuaalselt ega võtta enda peale vahendustegevust – vabatahtlike ja ühenduste omavahelist sobitamist. Siin vaadatakse tihti VTA poole, kuid ütlen ausalt, et meil ei ole kavas sellega tegeleda. Meie tegutseme jätkuvalt üleriigilisel ja valdkonnaülesel tasandil ning alates 2010 aastast keskendume ennekõike vabatahtlikke kaasavate ühenduste suutlikkuse kasvatamisele ja vabatahtlike kaasamiseks soodsa keskkonna loomisele. Aastal 2000 loodi kohalikud vabatahtlike keskused projektipõhiselt EL rahastusega ja see ei olnud jätkusuutlik tee. Leiame, et kohalike kontaktpunktide loomine ja jätkusuutlikkus tuleb paremini läbi mõelda ning kaasata/aktiveerida kohalik võim ja rahastus. Hetkel ei ole piisavalt läbi mõeldud, millised on kohalike kontaktpunktide eesmärgid ja mida soovitakse saavutada.

• Riigieelarveliste vahendite kasutamine tuleb paremini ja pikemas perspektiivis läbi mõelda. Mõnede käivitatud tegevuste jätkamiseks on vahendeid jagunud mitmeks aastaks, mõnede jaoks aga väikeste juppide kaupa. Ei piisa ainult tegevuste käivitamisest või vahendite väljatöötamisest, tuleb kavandada ka jätkutegevused. Siin saab ühe näitena tuua vabatahtliku passi – töötasime välja, korraldasime tutvustavad üritused, aga rohkemaks pole hetkel ressurssi. Nüüd kirjutab VTA projekte, et saaks edasi minna. Teiseks, kui toetust soovitakse laiendada uutele sihtrühmadele ja piirkondadele (näiteks kohalikud kontaktpunktid) siis on tarvis täiendavaid vahendeid. Olemasolevaid asju ei saa pooleli jätta, see oleks ebamõistlik raiskamine.

• Vabatahtliku tegevuse väärtuseks on mitmete uuringute tulemusena hinnatud 3 miljardit krooni aastas. Kui vabatahtlikud ei tegutseks, siis tuleks see 3 miljardit eraldada riigieelarvest või leppida elukvaliteedi halvenemisega. Veel näitavad uuringute tulemused, et vabatahtliku tegevuse potentsiaal on veelgi suurem (sellele viitab kommentaaride rubriigis ka Agu). Selleks, et „maas vedelevat“ vabatahtlike ressurssi paremini kasutada, soovitab VTA suunata rohkem vahendeid vabatahtlikke kaasavate ühenduste suutlikkuse tõstmisse. Äsja VTA korraldatud küsitlus ühenduste seas näitab, et püsib vajadus informatsiooni, kogemuste vahetamise, koolituste ja koostöö järele. Ühendustele tuleks sarnaselt ettevõtetega võimaldada näiteks koolitustel osalemise rahastamist EAS kaudu ja käivitada muid sarnaseid programme.

• 2011 Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ettevalmistamine Eestis on praegu üsna tagasihoidlik. Siseministeerium suhtleb Euroopa Komisjoniga ja tegeleb ettevalmistuste formaalse poolega – taotlus, eelarve jmt. VTA aitab koguda ideid, arvamusi ja ettepanekuid. Mõlemad teevad seda oma igapäevatööde kõrvalt. Juba praegu on tarvis luua projektijuhi ametikoht, kes keskendub aasta ettevalmistamisele. Mitmed ühendused on ilmutanud soovi ja valmidust ühiseid sõnumeid välja töötada ja levitada ja seda on tarvis koordineerida.

• Püsib ka vajadus seadusandlike täienduste ja/või muudatuste järele (analüüsid tehtud 2003 ja 2005). VTA ja Siseministeerium tegelevad juhendite loomisega praeguses seadusruumis toimetamiseks (ühenduste ja vabatahtlike vahelised suhted), kuid seadused tuleb läbi vaadata.

Seonduvad kommentaarid

Tere,

Vabatahliku tegevusega seonduvalt näen vajadust, et piirkondlikult oleks vaja välja arendada keskused, mmis hakkavad vabatahtlikke koondama, arendama, neile tööd vahendama jmt jne. Seni on loodud küll üsna tugev dokumentide alsu selleks, aga tagaplaanile on jäänud vabatahtlike kaasamsie ja rakendamise võimalsute pakkumine ja nende motiveerimine. Vabatahtlikud on hetkel nagu vabad molkulid, keda eriti keegi ei rakenda ühes suunas tegutsema. Puuduvad valdkondlikult pühendunud vabatahtlike ühendavad ja abistavad struktuurid (eakate abistamine, asotsiaalsete perede abistamine jmt) Kui keegi ksukil seda ka teeb, siis sellest me ei tea suurt midagi ja nii on vabatahtlike ressurss vähe haaratud ja kasutatud. Vabatahtlike tegevus on kõige olulsiem KOV tasandil - mis on tehtud, et see muutuks KOV töös igapäevaseks ja selle eest vastutaks keegi KOV palgal olev inimene?

Head, Agu

---

Vabatahtliku tegevusega seonduvalt võiks eeskujuna välja tuua Euroopa Vabatahtliku Teenistuse (EVS) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hiljutise algatuse noortele töötutele noorteühendustes vabatahtlikuna tegutsemise võimaluse pakkumise näol.

Peamiste puudustena valdkonnas näeb ENL:

• Vabatahtlikku tegevust ei tunnustata piisavalt;
• Vabatahtlikku tegevust ei arvestata ametlikult töökogemusena;
• Puuduvad sotsiaalsed garantiid vabatahtlikele;
• Puuduvad Eesti-sisesed programmid vabatahtliku tegevuse toetamiseks;
• Eestis puuduvad pikaajalised programmid vabatahtlikuks tegevuseks.

ENLi seisukohad, lahendused toodud probleemidele:

• Suurendamaks vabatahtliku tegevuse populaarsust, tuleb vabatahtlikku tegevust ning sellega kaasnevaid võimalusi rohkem tutvustada;
• Riigil, kohalikel omavalitsustel, noorteühendustel ning erasektoril tuleb senisest enam tähelepanu pöörata vabatahtlike tunnustamisele;
• Tööandjad peaksid arvestama töötajate värbamisel ka vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskusi ja kogemusi;
• Luua Eesti-sisene vabatahtlikku tegevust toetav programm, mille eesmärgiks on vabatahtliku tegevuse toetamine, propageerimine ning võimaluste pakkumine vabatahtlikuks tegevuseks;
• Seadusandlik keskkond peab toetama vabatahtlikku tegevust – luua tuleb sotsiaalsete garantiide süsteem vabatahtlikele vabatahtlikuna tegutsemise ajaks sh ravikindlustuse tagamine riigi poolt;
• Asendusteenistuse läbimiseks pakutavate võimaluste hulk peaks olema senisest mitmekesisem – kutsealustel peaks olema võimalus läbida asendusteenistus sotsiaalteenuseid pakkuvas kolmanda sektori organisatsioonis.

Martti ENL

---

Üks väga konkreetne mure seoses vabatahtliku tööga

Projektipõhises tegevuses on oluline, et vabatahtliku tööga saaks katta vähemalt osa omafinantseeringust. Tavaliselt seda ka võimaldatakse, kuid viimasel ajal on ilmnenud vajadus selgitada õiguslikult vabatahtliku töö ja omafinantseeringu seost, et saavutada vähemalt avalikus sektoris ühte praktika. Nimelt käsitleb hiljuti jõustunud Vabariigi Valitsuse määrus "Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord" vabatahtliku tööna üksnes projektivälise , mitte aga taotleja või partneri panust.

§ 18. Mitterahalise sissemakse arvestamine omafinantseeringuna

(1) Mitterahalise sissemakse eelduseks on kulu tekkimine tavaolukorras. Isik või asutus, kes ei ole toetuse saaja ega partner, annab projekti raames mitterahalise sissemaksena toetuse saajale või partnerile kasutada ruumi, seadme, materjali või vahendi või osutab tasuta teenust, mille eest toetuse saaja või partner tavaolukorras peaks maksma, või tehakse toetuse saaja või partneri jaoks vabatahtlikku tööd.

Selline piirang seab ühendustele arengukoostöös osalemiseks olulise takistuse ning tundub ebaloogiline ka vabatahtliku töö sisust lähtuvalt. Ühendus teeb projekti, on valmis sellesse vabatahtliku tööga panustama, aga rahastaja millegipärast seda ei luba. Püüdsin määruse eelnõu menetlemisel sellele ebakõlale tähelepanu juhtida, aga tulemuseta.

Liia Hänni e-Riigi Akadeemia

---

Tere! Sisuliselt kõik selge, nõus. Vormi osas siiski mõned mõtted. Oluliste arengute osas võiks loetelu selguse huvides selgemaks rühmitada: nt väärtustamine, analüüs, tehniline tugi riigi tasandilt kohalikule. Kolm meeldejäävat punkti, mida ka teema lõpus kokkuvõtvalt korrata, on selline hea paras hulk igale kuulajale meelde jätta.:) Arvan, et üritus või dokument on vaid abivahend mingi muudatuse tekitamiseks või toetamiseks ning nende kirjeldused võikski seega asuda selle üldisema märksõna (väärtustamine, analüüs vms) all. Ära võiks mainida ka mõned vabatahtliku töö enama teadvustamise ja väärtustamise baasil riigiasutuste initsiatiivita tekkinud, enam või vähem vabatahtlikku panust vajavad ja märkavad kodanikualgatused, nt Õnnepank, TV3 ja Elioni Eestimaa Uhkus vm. Ehk sobiks siinkohal või muidu kodanikuühiskonna teema juures ka ära mainida esimesed kuldnokad ettevõtete sotsiaalse teadlikkuse kasvu maastikul, nt seesama Eestimaa Uhkus või Swedbanki annetuskeskkond. Esimene kuldnokk ei too veel kevadet, aga siiski, miski on juba õhus! Samuti on mu meelest hüppeliselt kasvanud meediatähelepanu, palju leiab vabatahtlike lugusid, meedia on asunud vabatahtlikkust "normaliseerima" (või on vabatahtlikkus niivõrd "normaliseerunud", et muutunud osaks meediapildist, ma hetkel selle üle pikemalt arutama ei hakkaks :)). Olen seda meelt, et õhkkond mõjutab sõltumata sellest, kas inimesed ise oma tegude tõukejõude teadvustavad või ei. Teema tutvustus RKs peaks algama vabatahtliku tegevuse mõiste (põgusast) tutvustamisest, unustamata mainida, kas see hõlmab ka raha annetamist. Vajaduste plokis soovitan ka märksõnu või teemasid kasutada. Praegu on küll kõik õige, aga ei ole ladusalt jälgitav ja ei jää hästi meelde. Minimaalselt tuleks olulisemad sõnad tumedasse trükki panna nagu osas "Olulised arengud 2008-2009". Ma ei taha nende soovitustega väita, et poliitikud pole terased, neil on lihtsalt palju infot ja olulise eristamiseks on sellised "mäluabilised" (lihtsad loetelud stiilis "kolm märksõna", olulisema kontsenteeritud kordamine) head. Kui saab projektorit kasutada, siis võib teha joonise, kus nt kolm erivärvilist olulist sektorit, kummagi sees üldpealkiri pluss rida märksõnu. Suuliselt saab juurde rääkida. Samuti soovitan kindlasti jagada komisjonide liikmetele paar joonist uuringust "Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis", sellised "pildid" jäävad ka alati meelde ja äratavad tähelepanu. Targutas Piret Talur MTÜ Persona ________________

Tere,

olen Piretiga väga nõus märksõnalise jaotuse osas. Arengute näitamise plaanis leiab siit loetelust pigem valitud tegevuste kirjelduse. Seda, mis siis vabatahtliku jaoks on viimastel aastatel sisuliselt muutunud, võiks ju pehmema ja lihtsama ekspertarvamusena esitada. Sh lisada tõlgenduse Eesti mitmete silmapaistvate algatuste kohta, mitte piirduda tehnokraatlike raamide väljatoomisega.

Täiendavate struktuuride loomise osas oleksin ettevaatlik. Vabatahtlike kaasamine ei ole tehniline tegevus, mida tuleb teha lihtsalt selleks, et vabatahtlikke kaasata. Nii nagu ettevõtete eesmärgiks ei ole töökohtade loomine, nii ei ole ka ühenduste esmane eesmärk vabatahtlike kaasamine. Julmalt öeldes on see pigem vahend eesmärkide saavutamisel. Ja muidugi on vabatahtlik ka sotsiaalne nähtus :) - uued inimesed organisatsioonis toovad kaasa ka muutusi organisatsiooni praktikates, eesmärkides, kultuuris ja struktuuris. Kui organisatsioonid ei ole valmis muutumiseks, siis ei ole mõtet sinna tehniliste üleskutsete abil uusi inimesi "peale saata". Vabatahtlike ja organisatsiooni areng võiks toimuda pigem orgaaniliselt, läbi ühenduste enda arengu, mille protsessis on vabatahtlike kaasamise küsimusele maksimaalselt ja lõimivalt mõeldud.

Täiendavad struktuurid vabatahtlike suunamiseks lokaalses plaanis ei ole ehk mõistetavad ka vabatahtlikele endile - seesama vabatahtlike uuring näitab, et mitte vabatahtlik tegevus pole inimestele võõras (pooled vastanuist on osalenud), vaid see mõiste (kolmandikku vabatahtlikku tööd teinuist ei osanud seda mõtestada). Kui ma ei tea selle mõiste vägagi avarat tähendusvälja, siis miks pöörduda veel kusagile keskusesse. Tundub, et inimeste "tehniline" ja laialdane kaasamine sotsiaalturunduse korras nagu Teeme Ära vajab väga tugevat sõnumit, milleks on võimelised vähesed algatused. Ja siin on ehk ikkagi olulisem inimeste loomulik integreerumisvõime kui mingi olemasolev ja paindumatu tugistruktuur. Suurem osa praeguseid vabatahtlikke ei ole liitunud organisatsioonidega mingite vahendavate struktuuride kaudu (intervjuud vabatahtlikega näitavad väga mitmekesiseid osalusmotiive, milles abstraktne soov vabatahtlik olla ja sellest ajendatult endale väljundit otsida on marginaalne). Kui palju neist taipaks MAKide poole pöörduda. Ja eks vaba tahte struktuuri surumisega kaasneb oma ohte. Täiendavate struktuuride loomisel võiks pigem lähtuda vajadusest - kas seda sama eesmärki saaks ehk saavutada mõnel muul moel. Millised on kanalid, mida mööda on kõige mõistlikum luua sidemeid vabatahtlike ja organisatsioonide vahel (arusaadavus, sidusus, valmisolek). Vajadus abistruktuuri järele võib olla eelkõige organisatsioonidel (mentorlus - kuidas teha õigesti), mitte vabatahtlikel (huvitet pigem vahetust sidemest organisatsiooniga); ja/või vastupidi. See pool vajaks sisulist analüüsi.

maie kiisel, TÜ ajak ja kom instituut